2022
Bussemakers, C., Kraaykamp, G., & Tolsma, J. (2022). Variation in the educational
consequences of parental death and divorce. Demographic Research, 46, 581-618.
https://doi.org/10.4054/DEMRES.2022.46.20
Mitmed uuringud näitavad, et vanema surma või lahutuse kogemine mõjutab negatiivselt laste
haridustaset. Vähem on teada see, kuidas varieerub vanema surma ja lahutuse mõju ning kuidas see
avaldub erinevates sotsiaalsetes kontekstides. Uurisime, kuidas perekond ja ühiskondlik kontekst
leevendavad nende negatiivsete elusündmuste hariduslikke tagajärgi lastel. Pere tasandil uurisime,
kas vanema surma ja lahutuse hariduslikud tagajärjed on suuremad kõrgemalt haritud vanemate
laste puhul. Ühiskonna tasandil uurisime sotsiaaltoetuste kaitsvat rolli ning segregeeritud
haridussüsteemi ja lahutuste mõju. Lisaks uurisime perekonna ja ühiskonna kontekstide omavahelist
koosmõju. Kasutades 17 riigi andmeid Generations and Gender uuringust ning mitmetasandilisi
regressioonimudeleid, leidsime, et vanemate lahutusel oli suurem negatiivne mõju kui vanema
surmal. Lisaks oli vanemate lahutuse mõju suurim kõrgemalt haritud vanemate laste jaoks.
Vähemsegregeeritud haridussüsteemid ja üksikvanema toetuste pakkumine aitasid vähendada
vanema surma hariduslikke tagajärgi, eriti madalamalt haritud vanemate laste puhul. Tulemused
näitavad, et kuigi nii vanema surm kui ka lahutus kahjustavad laste hariduslikke väljavaateid,
erinevad nende mõjud sõltuvalt perekondlikust ja ühiskondlikust kontekstist. Lahutuse tagajärjed
lastele sõltuvad vanemate ressursidest, samas kui vanema surma mõju leevendavad haridus- ja
sotsiaalpoliitikad.
Ample research demonstrates that experiencing parental death or divorce harms children’s
educational attainment. Less is known about variation herein, both between parental death and
divorce and across social contexts. We investigated how family and national contexts moderate the
educational consequences of these adverse events. At the family level, we studied whether the
educational consequences of parental death and divorce are larger for children of higher-educated
parents. At the national level, we investigated the buffering role of welfare benefits as well as the
amplifying impact of a selective educational system and the divorce rate. Moreover, we examined
the interplay between family and country contexts. Using multilevel regression models with data
from 17 countries from the Generations and Gender Survey, we found that parental divorce had a
larger impact than parental death. Furthermore, the impact of parental divorce was largest for
children of higher- educated parents. Less selective educational systems and provision of single-
parent benefits reduced the educational consequences of parental death, specifically for children of
lower-educated parents. Our results indicate that although both parental death and divorce harm
children’s educational attainment, their impacts differ across family and country contexts. The
consequences of divorce strongly depend on the resources available in a family, while the effects of
parental death are mitigated by educational and welfare policies.
Billingsley, S., & Oláh, L. (2022). Patterns of Co‐Residential Relationships Across Cohorts in
Post‐Socialist Countries: Less Time for Childbearing?. Social Inclusion, 10(3), 87-99.
https://doi.org/10.17645/si.v10i3.5201
Kooselu on laste saamise eeltingimuseks. Laste saamiseks jääb vähem aega, kui inimesed kogevad
raskusi partneri leidmisega, kui lükatakse edasi partnerlussuhte loomist või kui partnerlussuhe
laguneb. Meie uuring käsitleb kooselusuhete mustreid sünnikohortide lõikes 11 endises
sotsialistlikus riigis, et hinnata, kuidas on muutunud neis suhetes elatud aastate arv. Kasutades
harmoniseeritud andmestikku, mis põhineb Generations and Gender Survey materjalil, analüüsisime
kooselusuhete trende. Umbes pooltes uuritud riikides on kasvanud nende naiste osakaal, kes pole
30. eluaastaks koosellu astunud, samas kui nende osakaal, kes on selles vanuses endiselt oma
esimeses kooselus, on kõigis uuritud riikides vähenenud. Kõnealune trend, mis peegeldab suhete
kasvavat ebastabiilsust, on nähtav juba sotsialismi aegsetes põlvkondades. Esimese partnerlussuhte
alustamise edasilükkamist esines 1990. aastatel vaid mõnes uuritud riigis, kuid 2000. aastatel
täiskasvanuks saavate kohortide seas täheldati viivitust juba enamtes riikides. Endistes Nõukogude
Liidu vabariikides esmaskooselude algusvanuse noorenemine 1990. aastatel tasakaalustanud
kooselusuhete ebastabiilsuse mõju. Kesk- ja Kagu-Euroopa riikides, eriti Ungaris enne 30. eluaastat
kooselusuhtes elatud aastate arv vähenes. Kooselusuhete selline dünaamika võis olla üks tegureist,
mis aitas kaasa sündimuse vähenemisele neis riikides. Väike või olematu kooselusuhetes veedetud
aja muutus mitmes endises Nõukogude Liidu vabariigis näitab, et kooselusuhete muutumine
mõjutas neis riikides sündimust vähem.
Co‐residential partnerships are a pre‐condition for childbearing and less time is spent in these
unions when there is difficulty finding partners, a delay in union formation, and partnership
instability. Our study explores patterns in co‐residential partnerships across birth cohorts in 11
post‐socialist countries to assess changes in the number of years spent in these partnerships and the
patterns underlying any trend. Using the Harmonized Histories dataset, based on partnership data
from generations and gender surveys, we calculate changes in co‐residential union trends. In about
half of the countries, the share of women who have not entered a co‐residential union by age 30
increased, whereas the proportion still in their first union by this age decreased universally. The
latter trend, reflecting union instability, pre‐dates the transition from socialism. Delays in starting
the first union were seen in only a few countries immediately after the transition began but more
countries experienced union postponement in coming‐of‐age cohorts in the 2000s. A declining
median age at first union in the former Soviet republics before and immediately after the transition
from socialism balances the impact of increased union instability. Overall, the number of years
spent in a co‐residential union before age 30 declined across the Central and South‐Eastern
European countries, especially in Hungary. Union dynamics may have contributed to declining
fertility in these countries. In contrast, little or no change in time spent in unions in the post‐Soviet
countries indicates that union dynamics were less likely to have influenced these women’s fertility
behavior.
Heers, M., & Szalma, I. (2022). Gender role attitudes and father practices as predictors of
nonresident father-child contact. Plos one, 17(4), e0266801.
https://doi.org/10.1371/journal.pone.0266801
Lahutuste arvu suurenemise tõttu ei ela üha suurem hulk isasid oma bioloogiliste lastega koos. See
artikkel analüüsib individuaalseid ja ühiskondlikke soorolli hoiakuid ning isade käitumismustreid
kui lahus elavate isade ja laste kontaktide tiheduse mõjutajaid. Varasemad uuringud on näidanud, et
individuaalsed tegurid mõjutavad lahus elavate isade ja nende laste vahelist suhet olulisel määral.
Samuti on teada, et lapsega koos elavate isade hoiakud ja ühiskondlikud kontekstid mõjutavad isa ja
lapse suhete tihedust. Vähe on aga teada sellest, kuidas on isade individuaalsed ja ühiskondlikud
hoiakud soorollide suhtes ning isade käitumismustrid seotud lahus elavate isade osalemisega laste
elus. Selle küsimuse uurimiseks analüüsime andmeid 11 Ida- ja Lääne-Euroopa riigist, kasutades
Generations and Gender uuringu esimest lainet. Uurisime kahte valimit: üks koosneb lahus elavatest
isadest, kelle lapsed on vanuses 0 kuni 13, ja teine isadest, kelle lapsed on vanuses 14 kuni 17.
Logistiliste regressioonimudelite abil selgitasime, kas soorolli hoiakud ning isade käitumismustrid
ennustavad lahus elavate isade igakuist kontakti oma lastega. Selgus, et lahus elavate isade ja laste
vaheline kontakt on mõjutatud erinevatest teguritest sõltuvalt sellest, kas keskenduti lastele või
teisemelistele. Nii ühiskondlikud hoiakud soorollide suhtes kui ka isade käitumismustrid ennustasid
igakuise kontakti tõenäosust isade ja nooremate laste vahel. Individuaalsed hoiakud soorollide osas
on vähemolulised. Samas ennustasid individuaalsed hoiakud soorollide suhtes igakuise kontakti
tõenäosust lahus elavate isade ja teismeliste laste vahel; selle vanuserühma puhul olid
ühiskondlikud tegurid vähem olulised.
Due to an increasing number of parental union dissolutions, a growing number of fathers does not
cohabit with their biological children. This article analyses individual and societal gender role
attitudes as well as societal father practices as determinants of nonresident father-child contact.
Previous research shows that individual-level factors influence the relationship between nonresident
fathers and their children. Research on resident fathers indicates that individual attitudes and
societal contexts affect father-child involvement. Little is known on the relationship between
individual gender role attitudes as well as societal gender role attitudes and father practices and
nonresident fathers’ involvement in their children’s lives. To shed more light thereon, we examine
data from eleven Eastern and Western European countries from the first wave of the Gender and
Generations Survey. We analyze two samples: One consisting of nonresident fathers of children
aged 0 to 13 and one of fathers of adolescents aged 14 to 17. Logistic regression models assess if
individual and societal gender role attitudes as well as societal father practices predict the
probability of monthly father-child contact. Contact between nonresident fathers is affected by
different factors depending on whether the focus is on children or adolescents. Societal gender role
attitudes and societal father practices predict the probability of monthly contact between fathers and
their children; individual gender role attitudes are less important. Individual gender role attitudes,
on the other hand, predict the probability of monthly contact between nonresident fathers and their
adolescent children; societal factors matter less for this age group.
Billingsley, S., Neyer, G., & Wesolowski, K. (2022). Social investment policies and
childbearing across 20 countries: Longitudinal and micro-level analyses. European Journal of
Population, 38(5), 951-974. https://doi.org/10.1007/s10680-022-09626-3
See uuring analüüsib perepoliitika mõju naiste esimese ja teise lapse sünnile 20 riigis ajavahemikul
1995–2007. Heaoluriigid on juba pikemalt liikunud sotsiaalsete investeeringupoliitikate suunas,
kuid perepoliitika ja sündimuse uuringutes pole seda arengut seni piisavalt käsitletud. Töös
eristasime sotsiaalsetele investeeringutele suunatud toetusi ja passiivseid toetusi, mida pered saavad
lapse sünni korral, ning arvestasime ka poliitikate muutusi aja jooksul. See info sai ühendatud
uuringutes osalenute sündimusandmetega, kasutades aegsõltuvaid fikseeritud efektidega lineaarseid
tõenäosusmudeleid. Leidsime, et suurem sotsiaalsete investeeringute osa on seotud kõrgemate
esimese lapse sünni tõenäosustega, erinevalt passiivsest toetusest. Passiivsete peretoetuste korral
esimese lapse sünni tõenäousused vähenesid (eriti üle 30-aastaste naiste seas), mis võib olla seotud
lahutusmäära tõusuga. Sotsiaalsetele investeeringutele suunatud toetused on positiivselt seotud
esimese ja teise lapse sünniga, eriti madalama haridusega naiste seas. Kuid sellel puudub seos laste
saamisega kõrgelt haritud naiste seas, mis on vastuolus nn Matthew-efekti hüoteesiga sotsiaalsete
investeerimispoliitikate kohta. Passiivne tugi on negatiivselt seotud teise lapse sünniga
kõrgharidusega ja õppivate naiste seas. Tulemustest võib järeldada, et perepoliitikad, mis toetavad
naiste tööhõivet ja sidet tööturuga, on positiivselt seotud laste saamisega ning need poliitikad
vähendavad ka hariduslikke erinevusi laste saamisel.
This study analyses the influence of family policies on women’s first and second births in 20
countries over the period 1995 to 2007. Welfare states have shifted towards social investment
policies, yet family policy–fertility research has not explicitly considered this development. We
distinguish between social investment-oriented and passive support that families may receive upon
the birth of a child and consider changes in policies over time. These indicators are merged with
fertility histories provided by harmonized individual-level data, and we use time-conditioned, fixed
effects linear probability models. We find higher social investment-oriented support to be correlated
with increased first birth probabilities, in contrast to passive family support. First birth probabilities
particularly declined with higher passive family support for women over age 30, which points to a
potential increase in childlessness. Social investment-oriented support is positively related to first
and second births particularly for lower-educated women and has no relationship to childbirth for
highly educated women, countering the Matthew-effect assumptions about social investment
policies. Passive support is negatively related to second births for post-secondary educated women
and those who are studying. Family policies that support women’s employment and labour market
attachment are positively linked to family expansion and these policies minimize educational
differences in childbearing.
2021
Härkönen, J., Brons, M. D., & Dronkers, J. (2021). Family forerunners? Parental separation
and partnership formation in 16 countries. Journal of Marriage and Family, 83(1), 119-136.
https://doi.org/10.1111/jomf.12682
Töö eesmärk oli analüüsida vanemate lahutuse ja laste kooselu alustamise mustrite seoseid pikema
aja jooksul 16 riigis ning selgitada, kuidas neid seoseid mõjutavad kontekstuaalsed tegurid. Mitmed
uuringud on leidnud, et vanemate lahkuminek ennustab laste kõrgemaid vabaabielu määrasid ja
madalamaid abiellumismäärasid. Vähesed uuringud on neid seoseid analüüsinud pikema aja jooksul
või suurema hulga riikide lõikes ning üheski töös pole süstemaatiliselt uurinud, kas ka
kontekstuaalsed tegurid seda seost mõjutavad. Töös kasutati 138 739 naise ja mehe
retrospektiivseid kooselulugusid Generations and Gender uuringust ning Harmoniseeritud
Elulugude andmefailidest. Kuupõhiseid andmeid esimese kooselu alustamise kohta ning abielu
sõlmimise kohta analüüsiti elutabelite ja sündmuslooliste meetodite abil. Vanemate lahutuste ja
abielueelse kooselu levimust kasutati sündmusloolises analüüsis kontekstuaalsete mõõdikutena.
Vanemate lahutuse ja laste kooselu alustamise vaheline seos sõltus abielueelsete kooselude levikust
vanemate hulgas. Kõrgem vabakooselu esinemissagedus oli seotud nõrgema positiivse seosega
vanemate lahutuse ja laste vabakooselu vahel ning tugevama negatiivse seosega vanemate lahutuse
ja abielu vahel. Vanemate lahutuse ja laste kooselude seosed ei olnud nõrgemad, kui vanemate
lahutused olid sagedasemad. Lahutatud perede lapsed on olnud üheks oluliseks rühmaks, kes on
eest vedanud vabaabielude kasvu ja abielude vähenemise trendi.
To analyze the relationships between parental separation and partnership formation patterns across
16 countries and over time, and how the relationships are shaped by contextual factors. Several
studies have found that parental separation predicts higher rates of cohabitation and lower rates of
marriage. Few studies have analyzed these relationships over time or across countries, and none
have systematically analyzed whether they are moderated by contextual factors. Method:
Retrospective partnership histories on 138,739 women and men from the Generations and Gender
Survey and Harmonized Histories datafiles were used. Monthly data on entry into cohabitation or
marriage as the first coresidential union, and on entry into marriage were analyzed using life table
and event history techniques. The overall incidences of parental separation and of premarital
cohabitation were used as contextual-level measures in the event history analyses. The association
between parental separation and partnership formation was moderated by the spread of premarital
cohabitation. Higher incidence of cohabitation was associated with a weaker positive association
between parental separation and cohabitation, and a more negative association between parental
separation and marriage. The associations between parental separation and partnership formation
were not weaker when parental separation was more common. Conclusion: Children of divorce
have been among the forerunners of the increase in cohabitation and the retreat from marriage.
Koops, J. C., Liefbroer, A. C., & Gauthier, A. H. (2021). Having a child within a cohabiting
union in Europe and North America: What is the role of parents' socio‐economic status?.
Population, Space and Place, 27(6), e2434. https://doi.org/10.1002/psp.2434
Vanemate sotsiaalmajandusliku staatuse (SMS) ja kooselus või abielus lapse saamise tõenäosuse
seos varieerub riigiti märkimisväärselt. Varasemates uuringutes on seda variatsiooni seletatud nii
majandusliku halvemuse käsitluse ja teisele demograafilise ülemineku teooria argumentidega. Siiski
ei ole ükski varasem uuring otseselt võrrelnud mõlema käsitluse seletusvõimet selles küsimuses.
Käesolevas uuringus on sõnastatud hüpoteesid, mis võrdlevad majandusliku ebavõrdsuse ja pere
loomise normide mõju eelmainitud seosele. Hüpoteese testitakse 19 Euroopa ja Põhja-Ameerika
riigis, kasutades Generations and Gender uuringu andmeid ning lisaks veel nelja andmestikku.
Tulemused olid paremini kooskõlas teise demograafilise ülemineku teooria seisukohtadega.
Analüüsid näitavad, et ühiskondades, kus pere loomise normid on traditsioonilisemad, on madalama
SMS-iga naistel suurem tõenäosus saada laps kooselus, vähem traditsioonilistes ühiskondades aga
selliseid erinevusi ei leita. Majandusliku halvemuse käsitluse argumendid leidsid analüüsis vähem
toetust.
The link between parental socio-economic status (SES) and the likelihood of having a birth in
cohabitation or in marriage varies considerably across countries. Previous studies have referred to
the pattern of disadvantage perspective and the second demographic transition theory to explain this
cross-national variation. Yet no study has directly tested the explanatory power of both theories in
this context. In the current study, hypotheses are formulated about the influence of economic
inequality and norms regarding family formation on this relationship. The hypotheses are tested in
19 European and North American countries, using data of the Generations and Gender Survey and
four other datasets. The analyses show that in societies that have more traditional family formation
norms, women with lower parental SES are more likely to have a birth in cohabitation whereas such
differences are not found in less traditional societies. The influence of economic inequality is less
clear-cut.
Saar, E., & Helemäe, J. (2021). Inequality across three generations under pressure from
Sovietization policies: Forcing discontinuity between two generations to strengthen the impact
of grandparents. Comparative Sociology, 20(2), 255-282. https://doi.org/10.1163/15691330-
bja10032 Link to pdf file.
Artikkel uurib sovetiseerimispoliitika mõju haridusliku ebavõrdsuse taastootmisele Eestis üle mitme
põlvkonna. Eesti pakub hea võimaluse uurida hariduslikku ebavõrdusust läbi korduvate
režiimimuutuste tingimustes: üleminekul iseseisvast Eesti Vabariigist Nõukogude Eestisse ja sealt
edasi taasiseseisvunud Eestisse. Nõukogude ajal rakendati erinevaid meetmeid, sealhulgas
repressioone ja diskrimineerimist, et nõrgestada põlvkondadevahelist järjepidevust. 2004. aasta
Eesti Pere- ja sündimusuuringu retrospektiivsetel andmetel põhinev analüüs näitab, et
vanavanemate sõjaeelne sotsiaalne positsioon on seotud lapselaste kõrghariduse omandamisega. See
mõju vahendatakse ainult osaliselt vanemate põlvkonna kaudu. Üldiselt ei ole sovetiseerimine
vähendanud üle kahe- ja kolme põlvkonna toimuvat ebavõrdsuse taastootmist. Nõukogude aja
poliitikatega kaasnesid hoopis tagajärjed, mis soodustasid kolme põlvkonna lõikes eeliste
ülekandumist. Meie tulemused rõhutavad kontekstitundlikkuse ja mitme põlvkonna perspektiivi
tähtsust sotsiaalse kihistumise uurimisel.
This article explores the multigenerational impact of Sovietization policies on the reproduction of
educational inequalities in Estonia. Estonia provides an opportunity to assess the multigenerational
effect under conditions of regime changes after transitioning from the independent Estonian
Republic to Soviet Estonia and thence to the newly independent post-Soviet Estonia. During
Sovietization, a wide range of measures involving repressions and positive discrimination were
applied to abruptly hinder intergenerational continuity. Analysis based on retrospective data from
the Estonian Family and Fertility Survey 2004 indicates grandparents’ social positions are
associated with grandchildren’s attainment of higher education. Their influence is only partially
mediated through the parental generation. Overall, the Sovietization policies have not reduced either
the two or three-generational reproduction of inequality. Moreover, these policies produced
unintended consequences, facilitating the transmission of advantage in three generational
perspectives. Our findings argue in favour of the importance of contextual sensitivity and a
multigenerational perspective in research of social stratification.
Thomson, E., Dahlberg, J., & Svallfors, S. (2021). Childbearing across Partnerships in Europe
and the United States. Stockholm Research Reports in Demography. Preprint.
https://doi.org/10.17045/sthlmuni.14179967
Kooselude püsivuse vähenemine on toonud kaasa „mitmepartnerilise sündimuse“ kasvu ehk rohkem
kui ühe partneriga laste saamise suurenemise. Enamik uuringuid selle nähtuse kohta sisaldavad
mitmesugust kirjeldavat teavet, kus kogumite määratlemise viis ja mõõtmismeetod võivad
varieeruda. Käesolev uuring kasutab võrdlevaid andmeid ja ühtset mõõtmismeetodit, et pakkuda
kirjeldavat teavet laste saamise leviku kohta erinevates partnerlussuhetes 14 Euroopa riigis ja
Ameerika Ühendriikides. Kasutame Harmoneeritud Elulugude laste sünni ja kooselulugusid, millest
enamik põhineb Generations and Gender uuringutel. Iga lapse sünni puhul tuvastame, millises
partnerluses laps sündis, et määrata, kas vastajate lapsed on sündinud samas partnerluses või on
mõned lapsed sündinud erinevates partnerlussuhetes. Vanemate protsent, kellel on vähemalt kaks
last ja kes on saanud lapsi rohkem kui ühe partneriga, jääb vahemikku veidi üle 6% kuni üle 20%,
kusjuures emade protsent on veidi suurem kui isadel. Ootuspäraselt on see protsent kõrgem
vanematel, kellel on rohkem lapsi. Suurim tõenäosus mitmepartnerilise vanemluse tekkeks on
seotud teise lapse sünniga, eriti kui esimene laps sündis väljaspool kooselu.
Decreasing family stability has generated increases in “multipartner fertility” or having children
with more than one partner. Most studies of the phenomenon include descriptive information, but
vary in the way the population at risk is defined and sometimes in the measurement method. This
study uses comparable data and the same measurement method to generate descriptive information
about the prevalence of childbearing across partnerships in 14 European countries and the United
States. We use birth and union histories from the Harmonized Histories, most of which are based on
Generation and Gender Surveys. We identify the union spells in which each child is born to
determine whether all of the respondent’s children are born in the same union or some are born in
different union spells, the latter defined as childbearing with more than one partner. The percentage
of parents with at least two children, who have had children with more than one partner, ranges
from just over 6 % to over 20 %, with slightly higher percentages for mothers than fathers. As
expected, percentages are higher for parents with more children. Parents are most likely to make the
transition to multi-partner parenthood at the second birth, especially if the first birth occurs outside
a coresidential union. The estimates provide a basis for cross-national analyses of change and
variability in childbearing across partnerships.
Koops, J. C., Liefbroer, A. C., & Gauthier, A. H. (2021). Socio-economic differences in the
prevalence of single motherhood in North America and Europe. European Journal of
Population, 37(4), 825-849. https://doi.org/10.1007/s10680-021-09591-3
Uurimus keskendub vanemate sotsiaalmajandusliku staatuse (SMS) ja esimese lapse üksikemana
saamise vahelisele seosele ning ühiskondlike tegurite tuvastamisele, mis seda seost mõjutavad
Kasutatud on 18 Põhja-Ameerika ja Euroopa riigi andmeid. Varasemad uuringud on näidanud, et
üksikemadust esineb sagedamini madalama SMS naiste seas. See uurimus aitab selgitada, kas selle
juures on olulisem vanemate SMS-i erinevused väljaspool kooselu rasestumisel või erinevused
selles, kas pärast rasestumist alustatakse kooselu. Samuti analüüsitakse, kas kõnealuste seoste
riikidevahelisi erinevusi saab seletada erineva pereplaneerimisele juurdepääsuga, pere loomise
normidega või majandusliku ebavõrdsusega. Riikide lõikes leiti, et vanemliku SMS-i negatiivne
gradient mõjutab eelkõige üksikute naiste esmakordse raseduse kogemust. Negatiivne gradient oli
tugevam riikides, kus pereplaneerimisele oli parem juurdepääs. Mõnes riigis süvendas vanemliku
SMS negatiivset gradienti raseduse ajal ka asjaolu, et madalama SMS-iga naiste tõenäosus
rasestumise järel kooselu alustada oli väiksem. See ilmnes peamiselt ühiskondades, kus
abielunormid olid liberaalsemad. Tulemused viitavad sellele, et teatud arengud Lääne ühiskondades
võivad suurendada sotsiaalmajanduslikke erinevusi pere- ja sündimuskäitumises.
The study focuses on understanding the association between parental socio-economic status (SES)
and the likelihood of women experiencing a first birth while single, and identifying societal factors
that influence this association in 18 North American and European societies. Previous research has
shown that single motherhood occurs disproportionately among those from with lower a lower
parental SES. The study assesses whether this is caused by parental SES differences in the risk of
single women experiencing a first conception leading to a live birth or by parental SES differences
in how likely women are to enter a union during pregnancy. Additionally, an assessment is made of
whether cross-national differences in these associations can be explained by a country’s access to
family planning, norms regarding family formation, and economic inequality. Across countries, a
negative gradient of parental SES was found on the likelihood of single women to experience a first
pregnancy. The negative gradient was stronger in countries with better access to family planning. In
some countries, the negative gradient of parental SES was aggravated during pregnancy because
women from lower parental SES were less likely to enter a union. This was mostly found in
societies with less conservative norms regarding marriage. The results suggest that certain
developments in Western societies may increase socio-economic differentials in family
demography.
Kalmijn, M., & Leopold, T. (2021). A new look at the separation surge in Europe: Contrasting
adult and child perspectives. American Sociological Review, 86(1), 1-34.
https://doi.org/10.1177/0003122420973982
See uuring võrdleb täiskasvanute ja laste vaatenurki lahutusele ja lahkuminekutele. Kasutades
Harmoniseeritud Elulugude andmeid kaheksast Euroopa riigist, uurime lahutuse ja lahkumineku
riski täiskasvanute ning nende kooseludes sündinud laste vaatenurgast. Analüüs ühendab
täiskasvanute ja laste perspektiivi, võttes aluseks muutustele kooselukohortdid 1945–2005 ja uurib
lapsevanemaks olemise, hariduse ja (vanemate) lahkumineku seoseid. Tulemused näitavad, et
täiskasvanute ja laste kogemus erineb oluliselt. Esiteks, lahutuste ja lahkuminekute sagenemine
põlvkonnniti on täiskasvanute vaates suurem kui laste vaates. Teiseks, sotsiaalmajanduslik
ebavõrdsus lahutuse ja lahkumineku riskides suurenes lastel kiiremini kui täiskasvanutel. Mõlema
suundumuse puhul kasvavad erinevused täiskasvanute ja laste vaatenurkade vahel põlvkondade
lõikes, mis tuleneb lapsevanemaks olemise, hariduse ja lahkumineku vaheliste seose muutumisest
varasemast negatiivsemaks. Mitmes riigis on lahkuminekute sageduse tõusu mõju kõrgemalt haritud
paaride laste jaoks tühine.
This study contrasts adult and child perspectives on divorce and separation. Based on harmonized
retrospective life history data from eight European countries, we study the risk of divorce and
separation from the perspective of adult unions and the perspective of children born into these
unions. The analysis connects adult and child perspectives, focusing on union cohort changes (1945
to 2005) in the associations between parenthood, education, and (parental) separation. Our findings
show that trends differ substantially between adult and child perspectives. First, the cohort surge in
divorce and separation is stronger in adults than in children. Second, inequality in the risk of
divorce and separation grows faster in children than in adults. For both trends, disparities between
adult and child perspectives grow across cohorts due to increasingly negative associations between
parenthood, education, and separation. In several countries, the separation surge has been trivial for
children of higher-educated couples.
Quashie, N. T., Arpino, B., Antczak, R., & Mair, C. A. (2021). Childlessness and health among
older adults: Variation across five outcomes and 20 countries. The Journals of Gerontology:
Series B, 76(2), 348-359. https://doi.org/10.1093/geronb/gbz153
Ükski varasem uurimus pole teadaolevalt käsitlenud lastetuse ja tervise seost, kasutades nii suure
hulga riikide andmeid erinevate tervisetulemite kohta. Uurimus täiendab varasemat kirjandust,
uurides lastetuse (1 = lastetu, 0 = bioloogilise, kasu- või adopteeritud lapse vanem) ja tervise
vahelist seost 20 riigis ja viie tervisenäitaja põhjal. Tuginedes läbilõikelistele harmoneeritud
andmeteke tervise ja pensioniuuringutest Ameerika Ühendriikides (Health and Retirement Surveys,
HRS, 11. laine), Euroopas (SHARE, 4. ja 5. laine), Mehhikos (MHAS, 3. laine) ja Hiinas
(CHARLS, 2. laine), kasutame logistilise regressiooni mudeleid, et hinnata lastetuse ja tervise
(halvaks hinnatud tervis, vähemalt üks ADL piirang, vähemalt üks IADL piirang, vähemalt üks
krooniline haigus ja depressioon) vahelist seost 50-aastaste ja vanemate täiskasvanute seas 20 riigis
(N = 109 648). Tulemused viitavad seoste puudumisele lastetuse ja tervise vahel ning näitavad, et
lastetus võib olla seotud nii parema tervisega (nt Mehhiko, Ungari) kui halvema tervisega (nt
Austria, Eesti, Holland, Poola) sõltuvalt valitud tervisemõõdikust. Autorid arutlevad artiklis
lastetuse tähenduse üle riikide majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste erinevuste taustal,
sõnastades soovitusi vananemispoliitika ja edasiste uuringute jaoks.
No previous study to the best of our knowledge has examined the association between childlessness
and health using a wide range of countries and health outcomes. This study improves previous
literature by examining the relationship between “childlessness” (1 = childless for any reason, 0 =
parent of biological, step, or adopted child) and health across 20 countries and five health outcomes.
Drawing on cross-sectional harmonized data from the family of Health and Retirement Surveys
across the United States (HRS, Wave 11), Europe (SHARE, Waves 4 and 5), Mexico (MHAS,
Wave 3), and China (CHARLS, Wave 2), we use logistic regression models to estimate the
association between childlessness and poor health (poor self-rated health, 1 or more ADL
limitations, 1 or more IADL limitations, 1 or more chronic conditions, and depression) in a sample
of adults aged 50 and older across 20 countries (N = 109,648). Our results point to an absence of
associations between childlessness and health, and suggest that childlessness may be associated
with better (e.g., Mexico, Hungary) or worse health (e.g., Austria, Estonia, Netherlands, Poland) in
cer- tain contexts and for certain measures. Discussion: We discuss these findings in light of the
meaning of childlessness, as well as cross-national economic, social, and cultural contexts to
provide suggestions for aging policy and future research.
Brons, M. D., Liefbroer, A. C., & Ganzeboom, H. B. (2021). Parental socioeconomic status
and the timing of first marriage. Demographic Research, 45, 469-516.
https://doi.org/10.4054/DemRes.2021.45.15
Varasemad uuringud on näidanud, et kõrgema staatusega peredest pärit isikud abielluvad hiljem kui
madalama staatusega peredest pärit isikud. Samas on paljudes Lääne ühiskondades on muutunud
tavaliseks abielueelne kooselu. Kas see on muutnud vanemate sotsiaalmajandusliku staatuse (SMS)
ja abielu ajastuse vahelist seost? Töö eesmärk oli selgitada, kas vanemate SMS-i mõju laste esimese
abielu ajastamisele nõrgeneb pärast seda, kui abielule eelnev kooselu muutub tavapraktikaks.
Samuti uuritakse riikidevahelisi erinevusi vanemate SMS ja abielu ajastamise seoses osas enne ja
pärast vabakooselu laiemat levikut ning kas need erinevused sõltuvad riikide positsioonist selles
üldises käitumismuutuses. Rakendame diskreetse aja sündmusloolisi mudeleid ja metaanalüütilisi
meetodeid, kasutades andmeid 20 riigist. Riikidevaheliste erinevuste selgitamiseks koostasime
neljaastmelise kooseluprotsesside arengutüpoloogia. Enamikus riikides käib kõrgem vanemate SMS
kaasas hilisema abiellumisega. Kuid vanemate SMS-i mõju abielu ajastamisele nõrgeneb
märkimisväärselt pärast seda, kui noored täiskasvanud hakkavad laiemalt praktiseerima
vabakooselu. Vanemate SMS ja abielu ajastamise seose tugevus varieerub riigiti märkimisväärselt.
kuid seda varieeruvust ei selgita asjaolu, millises kooseluarengu etapis riigid on.
Previous research has shown that individuals from high-status families enter marriage later than
those from low-status families. However, in many Western societies, it has become common to
cohabit prior to marriage. Does this change the link between parental socioeconomic status (SES)
and marriage timing? This study examines to what extent the impact of parental SES on the timing
of first marriage weakens after young adults start a cohabiting union. It also examines cross-
national variation in the link between parental SES and marriage timing before and after young
adults cohabit and whether this variation depends on countries’ position in the cohabitation
transition. We apply discrete-time hazard models and meta-analytical tools using data from 20
Western countries. To examine whether the cohabitation stage of countries explains country
differences, we construct a four-stage cohabitation typology. In most countries, higher parental SES
results in later entry into marriage. The impact of parental SES on marriage timing weakens
considerably after young adults entered a cohabiting union. Substantial cross-national variation is
found in the strength of the link between parental SES and marriage timing. However, this variation
cannot be explained by the cohabitation stage countries are in.