2006

Härkönen, J., & Dronkers, J. (2006). Stability and change in the educational gradient of
divorce. A comparison of seventeen countries. European Sociological Review, 22(5), 501-517.
https://doi.org/10.1093/esr/jcl011

Sotsioloog William J. Goode oletas oma töödes, et moderniseerumise ja lahutuse sotsiaalsete
klassierinevuse vahel eksisteerib pöördvõrdeline seos. Lähtudes Goode hüpoteesist, uurisid autorid
seose muutumist naiste haridustaseme ja lahutusriskide vahel 17 riigis. Nad oletasid, et kõnealune
seos varieerub nii riigiti kui ajas, nii et kõrgema haridusega naistel on suurem lahutusrisk võrreldes
madalama haridusega naistega riikides ja aegadel, mil lahutuse sotsiaalsed ja majanduslikud kulud
on suured, ning et seos puudub või on negatiivne neis riikides, kus lahutuse kulud on väiksemad.
Kasutades sündmusloolist analüüsi ja esimeste abielude andmeid pere- ja sündimusuringu
programmist (FFS), leidsid autorid, et kõrgema haridusega naistel oli suurem lahutusrisk
Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Poolas ja Hispaanias. Hariduse ja lahutuse vahel seos puudus
Eestis, Soomes, Lääne-Saksamaal, Ungaris, Lätis, Rootsis ja Šveitsis, ja sõltuvalt mudelist,
Flandrias ja Norras. Austrias, Leedus ja Ameerika Ühendriikides oli haridustaseme ja lahutuse suhe
negatiivne. Lisaks muutus naiste haridustaseme seos lahutuseriskiga Flandrias, Soomes,
Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias, Leedus, Poolas, Rootsis ja Ameerika Ühendriikides nooremates
põlvkondades negatiivsemaks võrreldes vanemate põlvkondadega. Autorid uurisid seose
varieeruvuse tegureid mitmetasandiliste mudelite abil. Ilmnes, et abielu deinstitutsionaliseerimine ja
vabaabielu levik käivad kaasas negatiivse seosega, suured sotsiaalkulutused aga positiivse seosega
haridustaseme ja lahutusriski vahel.

In a series of papers, William J. Goode argued that the relationship between modernization and the
class composition of divorce is inverse. Starting from his hypothesis, we examine the relationship
between female education and the risk of divorce over time in 17 countries. We expect that the
relationship differs across countries and across time, so that women with higher education have a
higher risk of divorce in countries and at times when the social and economic costs of divorce are
high, and that there is no relationship or a negative relationship where these costs are lower. Using
discrete-time event-history techniques on data on first marriages from the Fertility and Family
Surveys (FFS), we find that women with higher education had a higher risk of divorce in France,
Greece, Italy, Poland, and Spain. We do not find a relationship between education and divorce in
Estonia, Finland, West-Germany, Hungary, Latvia, Sweden, and Switzerland, nor, depending on the
model specification, in Flanders and Norway. In Austria, Lithuania, and the United States, the
educational gradient of divorce is negative. Furthermore, as predicted by our hypotheses, the
educational gradient becomes increasingly negative in Flanders, Finland, France, Hungary, Italy,
Lithuania, Poland, Sweden, and the United States. We explore this variation across time and
countries in more detail with multilevel models and direct measures on the legal, social, and
economic environment of the countries. We find that the de-institutionalization of marriage and
unconventional family practices are associated with a negative educational gradient of divorce,
while welfare state expenditure is associated with a more positive gradient.