Ajakirjas „Finnish Yearbook of Population Research“ 58. numbris avaldatakse artikkel „The Estonian Generations and Gender Survey 2020: Experience with large-scale web-based data collection“, mille on koostanud Eesti pere- ja sündimusuuringu läbiviijad Allan Puur, Luule Sakkeus, Liili Abuladze, Mark Gortfelder, Martin Klesment, Leen Rahnu ja Tiina Tambaum.
EPSU 2020 oli kolmas suuremahuline demograafiline uuring Eestis, millega koguti andmeid perekonna ja sündimuse dünaamika kohta. Küsimustik järgis GGS-II 1. laine baasküsimustikku, kuid sisaldas ka Põhjamaade poolt välja töötatud globaalse ebakindluse moodulit, küsimusi COVID-19 tajutava mõju kohta ja mitmeid riigispetsiifilisi teemasid. Küsitlus viidi läbi arvutipõhise veebiintervjuuna (CAWI). Artiklis antakse kokkuvõtlik ülevaade valimi moodustamisest ja andmete kogumisest, analüüsitakse valimi esinduslikkust ja vastamissagedust ning hinnatakse andmete kvaliteeti. Vaatamata küsitluse madalale vastamismäärale, annab EPSU 2020 hea aluse viljakuse ja perekonna dünaamika analüüsiks.
Tiina Tambaum
Detsembri lõpus tegi Sotsiaalministeerium otsuse toetada EPSU teise laine läbiviimist Eestis. EPSU teise laine küsitlus toimub 2025. aasta esimesel poolaastal. Eeltööd selleks algavad aasta varem. Kevad-talvel 2024. kuulutab TLÜ välja hanke küsitluspartneri leidmiseks, paralleelselt tehakse tööd küsitlusinstrumentaariumiga ja valimi uuendamisega. Prooviuuring viiakse läbi 2024. aaasta sügisel. EPSU teise paneelilaine esimesi tulemusi loodame näha 2025. aasta lõpus, kui TAI andmebaasis täiendatakse esimese laine andmetabelid teise laine andmetega. Loodame, et nii nagu 2022. aastal, on EPSU valimiliikmed taas valmis heaks koostööks.
Tiina Tambaum
GGS II laine küsimused tulenevad I laine ankeedist, kuid plaanis on teha ka olulisi muudatusi.
Teise laine ankeedis on üks fookus esimese laine järel toimunud elusündmustel, eelkõige muutustel kooseludes ja laste sünnil. Paneeldisain lubab neid muutusi siduda eelmises laines vastajate poolt nende elusituatsiooni kohta antud vastustega.
Suur hulk esimese laines ankeedis esitatud küsimusi on ära jäetud, näiteks vastaja ja vanemate taustaküsimused, mis lainete vahel ei muutu. Nii sai lisada küsimustikku uued teemad, mida esimeses laines ega teadaolevalt ka teistes rahvusvahelistes pere ja sündimust käsitlevates võrdlusuuringutes pole kasutatud. Uute teemamoodulite saamiseks toimus rahvusvaheline konkurss, kuhu laekus kokku 28 mooduli ettepanekut.
Välja valiti viis moodulit, mis lisatakse GGP II laine ankeeti:
1) Üksi elamine / paarisuhte puudumine (The lived experience of singleness in the life course – by Dimitri Mortelmans and colleagues and Single Module by Deltlev Luck and colleagues [two modules on singleness will be merged);
2) Globaalne ebakindlus / ebakindluse laiem käsitlus (Module on Global Uncertainties – by Gunnar Andersson and colleagues);
3) Intensiivne vanemlus (Intensive parenting – by Sunnee Billingsley and colleagues);
4) Vanematekodust lahkumine ja sinna naasmine (Leaving and Returning to the Parental Home – by Ann Berrington and colleagues);
5) Seksuaalne sättumus (Sexual orientation – by Lin Rouvroye and colleagues (optional module))
Praegu käib töö nende moodulite tehnilise ettevalmistuse osas.
Tiina Tambaum
Varssavisse kogunesid septembri keskel uurijad, kes kasutavad oma töös GGS rikkalikke andmeid.
Eesti teadlased tegid konverentsil kolm ettekannet. Allan Puur käsitles koduse tööjaotus ja pereplaneerimise seoseid Eestis (Division of labour at home and fertility intentions in Estonia), Liili Abuladze andis ülevaate meeste lapse saamise soovide seostest eri näitajatega (Fertility intentions’ associations among men in Estonia) ning Leen Rahnu küsis, kas esimestes kooseludes on laste saamine teadlikult edasi lükatud (A retreat from parenthood within first partnerships?). Lisaks kasutati Eesti andmeid paljudes teiste riikide teaduriet ettekannetes. Plenaarettekande tööturu struktuursetest muutustest ja sündimusest tegi Varssavi Majandusülikooli teadur Anna Matysiak. Kõik ettekanded on järelvaadatavad siit: https://www.ggp-i.org/7th-ggp-user-conference/
Tiina Tambaum
Rahvusvahelise Pere- ja Sündimusuuringu (GGP) metoodika näeb ette, et vastajatelt kogutud andmestikele lisatakse enne nende kasutusele võtmist kaalud. Kaalude lisamise eesmärk on tagada, et uuringus kogutud valimipõhised andmed peegeldaksid võimalikult täpselt iga osalejamaa rahvastiku tervikpilti.
Uuringuandmestiku ja rahvastikupildi mittevastavusel on kaks põhjust. Esimene neist on valimi moodustamise viis. Kui valimi aluseks võetakse eluruumide või loeibkondade loend, siis on tagajärjeks väikese liikmete arvuga leibkondadesse kuuluvate isikute üleesindatus ning suure liikmete arvuga leibkondadesse kuuluvate isikute alaesindatus. Eesti Pere- ja Sündimusuuringu andmestiku esinduslikkusele see tegur mõju ei avaldanud, sest uuringu valimi aluseks on isikute loend (rahvastikuregister). Teine mittevastavuse põhjus on uuringu valimisse sattunud isikute ebaühtlane vastamismäär. Eesti uuringus oli vastamismäär keskmisest väiksem meestel, mitte-eestlastel ja põhiharidusega isikutel, mistõttu need rühmad on andmestikus alaesindatud. Seevastu keskmisest suurem oli vastamismäär naistel, eestlastel ja kõrgharitutel, kes seetõttu olid andmestikus üleesindatud. Kaalude kasutamine vähendab üleesindatud rühmade osa ja suurendadab alaesindatud rühmade osa andmestikus, viies rühmade proportsioonid andmestikus kooskõlla rahvastikupildiga.
GGP andmete kaalumise metoodika töötas kõigi uuringus osalevate riikide jaoks välja Hollandi demograafiainstituudi juures tegutsev GGP keskteenistus. Metoodika loomisel oli eeskujuks Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) üheksandas voorus kasutatud süsteem. GGP kaalud arvutatakse viie tunnuse kombinatsiooni alusel. Nendeks on sugu (mehed, naised), vanuserühm (18–30, 31–45, 46–60), piirkond (Eesti puhul viis NUTS3 piirkonda), haridustase (madal ISCED0-2, keskmine ISCED3-4, kõrge ISCED 5-8) ja perekonnaseis (vallaline, abielus või abielus olnud). Eesti Pere- ja Sündimusuuringu kaalude aluseks on 2021. aasta rahvaloenduse andmed. Kaalud arvutasid Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadurid. GGP keskteenistus kontrollib tulemuse üle ja lisab kaalud avaldatavale andmestikule.
Tallinna Ülikool ja Tervise Arengu Instituut (TAI) leppisid kokku, et TAI avaldab oma kodulehel 2023. aasta kevadel Eesti Pere- ja Sündimusuuringus (EPSU) 2021. ja 2022. aastal kogutud olulisemat teavet esitava andmetabelite komplekti.
TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatakse kokku enam kui kolmsada EPSU andmetabelit. Avaldatavast materjalist on huvilistel võimalik teada saada näiteks seda, millised on 18–60-aastaste eestimaalaste leibkonnad, kuidas on toimunud kooselude moodustamine ja lagunemine, milline on perede elukorraldus, sh meeste ja naiste omavahelise rollijaotus, kuidas hinnatakse peresuhete kvaliteeti, kas on tulnud kokku puutuda perevägivallaga jpm.
Lisaks laste arvu ja nende sünni ajastust puudutavale teabele leiab tabelistest infot ka selle kohta, kas lapsed on saadud abielus, vabaabielus või üksivanemana, kas laste teiseks vanemaks on olnud üks või mitu erinevat kaaslast, kas vastaja on lisaks bioloogilisetele lastele kasvatanud ka teiste lapsi, kas tulevikus kavatsetakse veel lapsi saada jms. Samuti pakuvad tabelid teavet vastajate päritolupere ja vanematekodust lahkumise kohta.
Andmetabelid avaldatakse paarikümne põhiteema kohta vastajate soo, vanuse/sünnipõlvkonna, hariduse, rahvuse, asulatüübi ja piirkonna (NUTS3) lõikes. Nii on võimalik üldpildi kõrval näha ka seda, kui suures ulatuses pereelu ühiskonnas varieerub. Andmetabelite koostamisel on võimalust mööda eesmärgistatud võrreldavust Pere- ja Sündimusuuringu eelmise vooru (2004–2005) tabelitega. Nii on võimalik tänane pilt Eesti peredest seada pikemasse ajaperspektiivi.
TAI kodulehelt leitavas andmebaasis on avaldatud ka paljude teiste sotsiaal- ja tervise valdkonna uuringute, sh Euroopa tervise, tööjätu ja vananemise uuringu (SHARE) ning noorte tervise- ja tervisekäitumise uuringute (COSI; HBSC; ESPAD) teave. EPSU andmetabelid lisavad sellele andmevaramule uue tahu.
Rahvusvaheline Pere- ja Sündimusuuring (GGP) alustas oktoobris 2022 nelja-aastase Horizon2020 taristuprojektiga. Üldnimetusega „The Generations and Gender Programme Preparatory Phase Project“ (GGP-5D) tegevuste eesmärk on muuta Pere- ja Sündimusuuring püsivalt toimivaks ja jätkusuutlikuks rahvusvaheliseks teadustaristuks ning valmistada ette taristu konsortsiumi ehk ERIC (the European Research Infrastructure Consortium) asutamine.
Projektil on viis alaeesmärki. Esimene neist on suurendada GGP tehnilist võimekust, sh parandada andmekogu vastavust nn FAIR põhimõtetele (findable, accessible, inter-operable, recyclable ehk andmete leitavus, juurdepääsetavus, koostalitlusvõimelisus ja taaskasutatavus). Plaanis on täiustada nii andmeloomet kui andmete kasutamist toetavaid teenuseid. Teine alaeesmärk on suurendada GGP teaduslikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju ning parandada sidusrühmade kaasamist. Siht on suurendada GGP andmete kasutajate arvu ja luua uus dialoogiplatvorm teadlaste ja poliitikakujundajate koostöö edendamiseks. Kolmas alaeesmärk on GGP rahalise jätkusuutlikkuse suurendamine, sh laiendada GGP tulude portfelli nii rahvusvahelistele rahastusallikatele kui osalejamaade panusele tuginedes. Neljas alaeesmärk on uue õigusraamistiku väljatöötamine, sh GGP-ERIC konsortsiumi põhikirja koostamine ja sellega seotud lepingute väljatöötamine. Viies alaeesmärk on tugevdada GGP strateegilist positsiooni rahvusvaheliste sotsiaalteadusliku taristute hulgas. Taristuprojektile eraldati neljaks aastaks kolm miljonit eurot.
Projektis osaleb 15 teadusasutust/ülikooli erinevatest Euroopa riikidest:
Demograafilised muutused on üks nüüdisaja põhjapanevaid suundumusi, mis mõjutavad nii ühiskondade tulevikku ja jätkusuutlikkust kui ka inimeste igapäevaelu. Miks on inimestel tegelikult vähem lapsi, kui nad on kavatsenud saada? Millised on parimad poliitikad tänapäeva mitmekesiste peremudelite toetamiseks? Nendele ja paljudele teistele olulistele, kuid keerulistele küsimustele vastamiseks on tarvis usaldusväärseid, erinevaid ühiskondi hõlmavaid andmeid inimeste eluteede, perekondade, soorollide ja põlvkondadevaheliste suhete kohta. Viimase kahekümne aasta jooksul on GGP kujunenud teadlaste koostöövõrgustikust terviklikuks teadustaristuks, mis toetab nimetatud küsimustele vastuste otsimist andmete abil. GGP arendamise järgmine suur samm on luua aastaks 2027 püsivalt toimiv ja jätkusuutlik rahvusvaheline teadustaristu GGP-ERIC konsortsiumi vormis.
Märtsi algul lõppes Eesti pere- ja sündimusuuringu andmekogumine, mille kahes vastamisvoorus osales enam kui 10 000 meest ja naist vanuses 18–59. Kõik vastajad tegid ühise heateo. Kõigi vastanute poolt annetasid uuringu korraldajad laste ja noorte muredega tegelevatele ühingutele SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, MTÜ Peaasjad ning MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammile kokku 6000 eurot.
Vastamisaktiivsuse ergutamiseks osalesid ankeedi lõpuni täitnud vastajad loosimises, mida aitas korraldada Eesti Loto. Välja loositi neli rahalist peaauhinda väärtusega a’ 2000 eurot, lisaks 235 Partner e-kinkekaarti. Loosimisel salvestati video, kus on näha ka võitjate koodid. Video: https://ggp2020eesti.ee/esimene_laine/, venekeelsete subtiitritega https://ggp2020eesti.ee/ru/1-2/. Võitjatega võetakse ühendust.
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus ja uuringufirma Kantar Emor tänavad kõiki, kes pereelu plaanide ja tegelikkuse küsimustele veebiankeedis vastamiseks aega leidsid.
Uuringu järgmine laine toimub kahe aasta pärast. Siis pöördume taas nende samade inimeste poole, kes juhuslikkuse alusel pere- ja sündimusuuringu valimisse kuuluvad.
Andmete kogumisele järgneb tulemuste analüüs, uuringu eelmises voorus jätkus analüüsitööd rohkem kui kümneks aastaks. Pere- ja sündimusuuring aitab paremini mõista näiteks seda, mis määrab inimeste otsust paarisuhtesse astuda ja lapsi saada või sellest loobuda, millised on suhete lagunemise riskitegurid ning kuidas erinevad pered oma igapäevaelu korraldavad. Uuringu tulemused annavad teavet pereprotsesside muutumisest 21. sajandil ning on oluliseks aluseks Eesti perepoliitika täiustamisel.
Eesti pere- ja sündimusuuring on osa laiemast rahvusvahelisest uuringuprogrammist Generations and Gender Programme, mida koordineerib Hollandi Interdistsiplinaarne Demograafia Instituut NIDI. Uuringus osaleb 25 riiki. Alates 2019. aastast on pere- ja sündimusuuring arvatud Eesti riiklikult oluliste teadustaristute hulka.
Koostaja:
Tiina Tambaum
53 424 504
Lisainfo:
Allan Puur
Eesti pere- ja sündimusuuringu teaduskoordinaator
Foto: Sander Ilvest
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse professoril Allan Puuril ja uuringute projektijuhil Tiina Tambaumil on kiired ajad – Eestis tuleb üheaegselt läbi viia kaks suurt rahvusvahelist rahvastiku-uuringut.
Järgmisel nädalal algavad Eestis kaks suurt rahvusvahelist rahvastiku-uuringut: Eesti pere- ja sündimusuuring (EPSU) ning vananemisuuring (SHARE). Mõlema uuringu Eesti-poolne eestvedaja on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus. Mis uuringutega on tegu ning mida uut loodetakse Eesti rahvastikuarengu kohta teada saada, selgitavad TLÜ rahvastikuteaduse professor Allan Puur ja uuringute projektijuht Tiina Tambaum.
LOE ajalehest Postimees 20.10.201 toimetaja Lea Danilson-Järg
28.09.2021
Rahvusvaheline taristuprogramm Generations and Gender Programme 2020 (GGP2020) korraldab 4.-8. oktoobril 2021 konverentsi, kus ettekandega osalevad ka Eesti pere- ja sündimusuuringu läbiviijad.
Veebikonverents koondab teadlasi, kes töötavad GGP andmebaasi andmetega, pakkudes välja metoodilisi lähenemisi ja arutades analüüsi tulemusi.
Konverentsi Zoomi keskkonnas saavad kuulata kõik GGP kogukonna liikmed ja teemast huvitatud. Konverentsi programm on jagatud viie päeva peale, iga päev tund aega, kell 14.00–15.00 (13h00-14h00 CEST) ning välkkõnedega lisasessioon toimub teisipäeval, 5. oktoobril kell 15.30–16.45 (14.30–15.45 CEST).
Martin Klesment, Luule Sakkeus ja Allan Puur Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskusest teevad ettekande teemal „GGS 2021 pilot survey in Estonia“ esmaspäeval 4. oktoobril ning Tomass Kristian Nielsen ja Martin Klesment esinevad 7. oktoobril teemal „Competing Care Burdens and Fertility: are extended Care needs reducing the Number of Children?“
Konverentsi info ja programm: https://www.ggp-i.org/6th-ggp-user-conference/
Tänaseks on GGP2020 programmis kogutud andmeid 25 riigis enam kui 200 000 inimese kohta, kellega Eesti saab oma andmeid võrrelda. Sellel aastal on liitunud või liitumas veel 4 riiki, sh Eesti.
Tiina Tambaum
18.06.2021
Eesti pere- ja sündimusuuringu kevadine küsitlus on edukalt lõppenud. Üks osa ankeedile vastajatest osalesid ühisannetuses MTÜ-le Laste ja Noorte Kriisiprogramm ning MTÜ-le Peaasi.
Laste ja noorte eestikeelse kriisiprogrammi tunnuslaus on „Aita lapsel leida rõõm!“. Programmi läbinud kaheksa-aastane poiss on oma tagasisides öelnud: “Meeltis kõik söökit ja värkit!“. MTÜ Peaasi e-nõustamise poole saavad e-kirja teel oma vaimse tervise muredega pöörduda kõik noored, keelest sõltumata. Peaasjade keskus pakub 16–26-aastastele ka individuaalset nõustamist nii eesti- kui vene keeles.
Küsitluse läbiviija AS Kantar Emor kannab uuringus osalenud vastajate nimel üle 800 eurot Laste ja Noorte Kriisiprogrammile ning 500 eurot MTÜ-le Peaasi. Eesti pere- ja sündimusuuringu korraldaja TLÜ Eesti demograafia keskus tänavad kõiki, kes uuringus osalesid. Uuringu teine osa algab oktoobris.
Tallinna Ülikool, Eesti demograafia keskus
PRESSITEADE
05.04.2021
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus koostöös uuringufirmaga Kantar Emor alustab 7. aprillil Eesti pere- ja sündimusuuringuga. Läbiviijad paluvad inimestel, kes saavad järgeva kuu jooksul pere- ja sündimusuuringus osalemise kutse, kindlasti osaleda.
Pere- ja sündimusuuring tegeleb oluliste küsimustega, mis puudutavad inimeste igapäevaelu, kuid mõjutavad ka ühiskonda tervikuna. Uuring aitab paremini mõista näiteks seda, mis määrab inimeste otsust paarisuhtesse astuda ja lapsi saada või sellest loobuda, millised on suhete lagunemise riskitegurid ning kuidas erinevad pered oma igapäevaelu korraldavad. Uuringu tulemused annavad teavet pereprotsesside muutumisest 21. sajandil ning on oluliseks aluseks Eesti perepoliitika täiustamisel.
Küsimustik on veebipõhine ja sellele saab vastata nii arvutis kui nutitelefonis nii eesti kui vene keeles. Neile, kellel on rahavastikuregistris e-postiaadress, saadetakse uuringukutse e-postiga. Teiste poole pöördutakse telefoni teel või tavakirjaga.
Eesti pere- ja sündimusuuring on osa laiemast rahvusvahelisest uuringuprogrammist Generations and Gender Programme, mida koordineerib Hollandi Interdistsiplinaarne Demograafia Instituut NIDI. Uuringus osaleb 25 riiki. Alates 2019. aastast on pere- ja sündimusuuring arvatud Eesti riiklikult oluliste teadustaristute hulka.
Eesti pere- ja sündimusuuring koosneb mitmest etapist. Sel aastal saadab Kantar Emor kutsed ühele osale vastajatele aprillis ja mai algul ning teisele osale aasta lõpus. Aastatel 2024 ja 2027 toimub uuringu teine ja kolmas küsitluslaine.
Inimesed vanuses 18–59 on uuringule vastama palutud juhuvalimi alusel rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal. Vastamine on vabatahtlik, kuid perede igapäevaelust tõetruu ja mitmekülgse pildi saamiseks on väga tähtis, et võimalikult paljud kutse saanud küsimustiku täidaksid.
Eesti pere- ja sündimusuuringu teaduskoordinaator on professor Allan Puur ja projektjuht teadur Tiina Tambaum. Lisainfot projekti kohta leiate siit. Eesti pere- ja sündimusuuringu teadustaristu koostööpartnerid on Tartu Ülikool ja Sotsiaalministeerium.
Eesti pere- ja sündimusuuring on jätk Eestis 1990. aastatel ja 21. sajandi algul läbi viidud samateemalistele uuringutele. Neist pärineb suur osa praegustest alusteadmistest sündimuse ning kooselude moodustamise ja lagunemise kohta Eestis. Uus uuring aitab neid teadmisi ajakohastada ja täiendada nii akadeemilise uurimistöö, poliitikakujunduse kui ühiskonna enesetunnetuse vajadusi arvestades.
Koostaja:
Tiina Tambaum
53 424 504 ggs@tlu.ee
Lisainfo:
Allan Puur puur@tlu.ee
Eesti pere- ja sündimusuuringu teaduskoordinaator
Luule Sakkeus luule.sakkeus@tlu.ee
TLÜ Eesti demograafia keskuse juht
03.07.2020
Eesti demograafia keskus on alustamas uue sotsiaalteadusliku andmetaristu “Eesti pere- ja sündimusuuring 2020” loomisega. Mahukas veebipõhine uuring on osa rahvusvahelisest taristuprogrammist GGP2020 (Generations and Gender Programme 2020), mille koordinaator on Hollandi Interdistiplinaarne Demograafia Instituut NIDI.
GGP2020 on kolme lainega paneeluuring, mille valimisse kuulub Eestis üle 10 000 inimese vanuses 18–49. Vastajate ülemine vanusepiir on kehtestatud ainult sellel põhjusel, et vanemate eestimaalaste kohta juba kogutakse sarnast teavet SHARE uuringus. Eesti pere- ja sündimuse andmetaristut iseloomustab 1) sisu ja andmekogumise metodoloogia rahvusvaheline võrreldavus; 2) paneeluuringul on ka tagasivaatavad elulookomponendid; 3) suuremahuline riigiesinduslik valim; 4) interdistsiplinaarne küsimustik; 5) uudseid tehnoloogilisi võimalusi rakendav andmekogumine ja -kasutus; 6) lai rahvusvaheline ja siseriiklik kasutajaskond.
Käesoleval aastal viiakse läbi prooviküsitlus, järgmise aasta lõpus toimub esimese laine põhiküsitlus.
Miks ei piisa riiklikust statistikas pere- ja sündimuse kohta ja on vaja spetsialiseeritud küsitlusuuringut? Statistikaasutuste poolt kogutav teave võimaldab jälgida rahvastikutaaste suundumusi, kuid sellest ei piisa neid suundumusi kujundavate, isiku, perekonna ja ühiskonna tasandilt toimivate mõjude eritlemiseks. Nt millist tähtsust omab majanduslik olukord, eluase, või paarisuhte kvaliteet esimese, teise ja kolmanda lapse sünni tingimusena? Kas sündimus erineb laste arvu puudutavate soovide erinevuse tõttu või pigem ebavõrdsete võimaluste tõttu neid realiseerida? Mida toob kaasa laste sünni hilisemasse vanusesse nihkumine? Ilma GGP-tüüpi taristuta ei saa vastata ka lihtsamatele küsimustele nagu näiteks, kas perede püsivus näitab jätkavalt vähenemise märke.
Eesti uuringut rahastavad TLÜ ühiskonnateaduste instituudi arendusfond, TLÜ uuringufond ning Eesti demograafia keskus. Uuringu teaduskoordinaator on juhtivteadur Allan Puur.