Uudised

 

Tallinna Ülikool hakkab pereasju uurima

Tallinna Ülikool, Eesti demograafia keskus
PRESSITEADE
05.04.2021

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus koostöös uuringufirmaga Kantar Emor alustab 7. aprillil Eesti pere- ja sündimusuuringuga. Läbiviijad paluvad inimestel, kes saavad järgeva kuu jooksul pere- ja sündimusuuringus osalemise kutse, kindlasti osaleda.

Pere- ja sündimusuuring tegeleb oluliste küsimustega, mis puudutavad inimeste igapäevaelu, kuid mõjutavad ka ühiskonda tervikuna. Uuring aitab paremini mõista näiteks seda, mis määrab inimeste otsust paarisuhtesse astuda ja lapsi saada või sellest loobuda, millised on suhete lagunemise riskitegurid ning kuidas erinevad pered oma igapäevaelu korraldavad. Uuringu tulemused annavad teavet pereprotsesside muutumisest 21. sajandil ning on oluliseks aluseks Eesti perepoliitika täiustamisel.

Küsimustik on veebipõhine ja sellele saab vastata nii arvutis kui nutitelefonis nii eesti kui vene keeles. Neile, kellel on rahavastikuregistris e-postiaadress, saadetakse uuringukutse e-postiga. Teiste poole pöördutakse telefoni teel või tavakirjaga.

Eesti pere- ja sündimusuuring on osa laiemast rahvusvahelisest uuringuprogrammist Generations and Gender Programme, mida koordineerib Hollandi Interdistsiplinaarne Demograafia Instituut NIDI. Uuringus osaleb 25 riiki. Alates 2019. aastast on pere- ja sündimusuuring arvatud Eesti riiklikult oluliste teadustaristute hulka.

Eesti pere- ja sündimusuuring koosneb mitmest etapist. Sel aastal saadab Kantar Emor kutsed ühele osale vastajatele aprillis ja mai algul ning teisele osale aasta lõpus. Aastatel 2024 ja 2027 toimub uuringu teine ja kolmas küsitluslaine.

Inimesed vanuses 18–59 on uuringule vastama palutud juhuvalimi alusel rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal. Vastamine on vabatahtlik, kuid perede igapäevaelust tõetruu ja mitmekülgse pildi saamiseks on väga tähtis, et võimalikult paljud kutse saanud küsimustiku täidaksid.

Eesti pere- ja sündimusuuringu teaduskoordinaator on professor Allan Puur ja projektjuht teadur Tiina Tambaum. Lisainfot projekti kohta leiate siit. Eesti pere- ja sündimusuuringu teadustaristu koostööpartnerid on Tartu Ülikool ja Sotsiaalministeerium.  

Eesti pere- ja sündimusuuring on jätk Eestis 1990. aastatel ja 21. sajandi algul läbi viidud samateemalistele uuringutele. Neist pärineb suur osa praegustest alusteadmistest sündimuse ning kooselude moodustamise ja lagunemise kohta Eestis. Uus uuring aitab neid teadmisi ajakohastada ja täiendada nii akadeemilise uurimistöö, poliitikakujunduse kui ühiskonna enesetunnetuse vajadusi arvestades.

Koostaja:
Tiina Tambaum

53 424 504    ggs@tlu.ee

Lisainfo:

Allan Puur   puur@tlu.ee

Eesti pere- ja sündimusuuringu teaduskoordinaator

Luule Sakkeus   luule.sakkeus@tlu.ee

TLÜ Eesti demograafia keskuse juht

 

Hakkame pereasju uurima 

03.07.2020

Eesti demograafia keskus on alustamas uue sotsiaalteadusliku andmetaristu “Eesti pere- ja sündimusuuring 2020” loomisega. Mahukas veebipõhine uuring on osa rahvusvahelisest taristuprogrammist GGP2020 (Generations and Gender Programme 2020), mille koordinaator on Hollandi Interdistiplinaarne Demograafia Instituut NIDI.

GGP2020 on kolme lainega paneeluuring, mille valimisse kuulub Eestis üle 10 000 inimese vanuses 18–49. Vastajate ülemine vanusepiir on kehtestatud ainult sellel põhjusel, et vanemate eestimaalaste kohta juba kogutakse sarnast teavet SHARE uuringus. Eesti pere- ja sündimuse andmetaristut iseloomustab 1) sisu ja andmekogumise metodoloogia rahvusvaheline võrreldavus; 2) paneeluuringul on ka tagasivaatavad elulookomponendid; 3) suuremahuline riigiesinduslik valim; 4) interdistsiplinaarne küsimustik; 5) uudseid tehnoloogilisi võimalusi rakendav andmekogumine ja -kasutus; 6) lai rahvusvaheline ja siseriiklik kasutajaskond.   

Käesoleval aastal viiakse läbi prooviküsitlus, järgmise aasta lõpus toimub esimese laine põhiküsitlus.

Miks ei piisa riiklikust statistikas pere- ja sündimuse kohta ja on vaja spetsialiseeritud küsitlusuuringut? Statistikaasutuste poolt kogutav teave võimaldab jälgida rahvastikutaaste suundumusi, kuid sellest ei piisa neid suundumusi kujundavate, isiku, perekonna ja ühiskonna tasandilt toimivate mõjude eritlemiseks. Nt millist tähtsust omab majanduslik olukord, eluase, või paarisuhte kvaliteet esimese, teise ja kolmanda lapse sünni tingimusena? Kas sündimus erineb laste arvu puudutavate soovide erinevuse tõttu või pigem ebavõrdsete võimaluste tõttu neid realiseerida? Mida toob kaasa laste sünni hilisemasse vanusesse nihkumine? Ilma GGP-tüüpi taristuta ei saa vastata ka lihtsamatele küsimustele nagu näiteks, kas perede püsivus näitab jätkavalt vähenemise märke. 

Eesti uuringut rahastavad TLÜ ühiskonnateaduste instituudi arendusfond,  TLÜ uuringufond ning Eesti demograafia keskus. Uuringu teaduskoordinaator on juhtivteadur Allan Puur.