2008
Dronkers, J., & Härkönen, J. (2008). The intergenerational transmission of divorce in cross-
national perspective: Results from the Fertility and Family Surveys. Population studies, 62(3),
273-288. https://doi.org/10.1080/00324720802320475
Autorid kasutasid sündimuse- ja pereuuringute (FFS) programmi andmeid naiste esimeste abielude
kohta, et analüüsida lahutuse põlvkondadevahelist ülekandumist 18 riigis ning otsida makrotasandi
tegurid, mis selgitaksid riikidevahelisi erinevusi lahutuste sageduses. Tulemused näitasid, et naistel,
kelle vanemad lahutasid, on oluliselt suurem lahutuse risk 17 riigis. Selle seoses tugevuses esines
teatavat riikidevahelist varieeruvust. Autorid võtsid võrdluste aluseks USA ja leidsid, et kuues riigis
on seos tugevam kui Ameerika Ühendriikides. Seose tugevus oli iga põlvkonnas negatiivselt seotud
nende naiste osakaaluga, kes kogesid vanemate lahutust, ning naiste tööturul osalemise määraga
siis, kui vastavasse põlvkonda kuuluvad naised olid veel ise lapsed. Autorid järeldasid, et lahutatud
vanemate laste lapsepõlvekontekstide erinevused, kust nad ammutavad eeskujusid abielu,
inimsuhete ja perekäitumise kohta, mõjutavad lahutuste põlvkondadevahelise ülekandumise
tugevust.
We used data on women's first marriages from the Fertility and Family Surveys to analyse the
intergenerational transmission of divorce across 18 countries and to seek explanations in macro-
level characteristics for the cross-national variation. Our results show that women whose parents
divorced have a significantly higher risk of divorce in 17 countries. There is some cross-national
variation. When compared with the USA, the association is stronger in six countries. This variation
is negatively associated with the proportion of women in each cohort who experienced the divorce
of their parents and with the national level of women's participation in the labour force during
childhood. We conclude that differences in the contexts in which children of divorce learn marital
and interpersonal behaviour affect the strength of the intergenerational transmission of divorce.
Katus, K., Puur, A., & Sakkeus, L. (2008). Family formation in the Baltic countries: A
transformation in the legacy of state socialism. Journal of Baltic Studies, 39(2), 123-156.
https://doi.org/10.1080/01629770802031218
See artikkel uuris abiellumumustrite muutumist kolmes Balti riigis alates 1960. aastate lõpust,
pereloome pikaajalistele trendide taustal. Uuringu raames võrreldi esimese kooselu alustamist
Eestis, Lätis ja Leedus ning Balti riikide asetust selles osas Euroopa laiemas kontekstis. Analüüsid
põhinevad Euroopa pere- ja sündimusuuringute (FFS) programmi raames läbi viidud uuringute
mikrotasandi andmetel. Peamised tulemused esmaskooselu alguse aja ja viisi kohta näitavad, et
Eestis ja Lätis algas üleminek abielust vabaabielule juba enne sotsialistliku režiimi lagunemist,
põhijoontes algasid koosellumuse muutused Eestis ja Lätis samaaegselt Skandinaaviamaadega.
Leedus seevastu toimusid muutused kooselu loomise mustrites hiljem, 1990. aastatel. Autorid
arutlevad ka tegurite üle, mis võiksid seletada sarnasusi ja erinevusi koosellumuse mustrites Balti
riikides.
This article examines the transformation of nuptiality patterns in the Baltic countries since the late
1960s, in the context of long-term trends. The aim of the study is to compare the entry into first
conjugal union in Estonia, Latvia and Lithuania, and analyze the position of the Baltic countries in a
broader European perspective. The analyses employ microdata from national surveys conducted in
the framework of the European Family and Fertility Surveys program. Our main results on the
timing and mode of union formation show that in Estonia and Latvia the shift from direct marriage
to cohabitation started well before the fall of the state socialist regime, and followed a trajectory
close to Scandinavian countries. In Lithuania, on the other hand, the change in the pattern of union
formation has been much slower. The article discusses the factors underlying the observed
similarities and dissimilarities in union formation.