2014
Bernardi, F., & Radl, J. (2014). The long-term consequences of parental divorce for children’s
educational attainment. Demographic research, 30, 1653-1680.
https://doi.org/10.4054/DemRes.2014.30.61
See artiklis käsitles vanemate lahutuse pikaajalisi tagajärgi laste haridustasemele võrdlevas vaates.
Töös oli peamine tähelepanu lahutuse tagajärgede varieerumisel sõltuvalt vanemate
haridustasemest. Uuring püüdis kindlaks teha, kas vanemate lahkumineku negatiivne mõju
kõrghariduse omandamisele erineb vanemate sotsiaalmajandusliku tausta järgi ja kas see sõltub ka
ühiskonna kontekstist. Andmed pärinevad Generations and Gender uuringu esimesest lainest, mis
hõlmab 14 riiki. Kasutame mitmetasandilisi mudeleid kõrghariduse omandamise analüüsimiseks.
Tulemused näitavad, et vanemate lahutus on negatiivselt seotud laste kõrghariduse omandamisega.
Uuringus käsitletud 14 riigis on lahutatud vanemate lastel keskmiselt seitse protsendipunkti võrra
väiksem tõenäosus ülikoolikraadini jõudmiseks kui terviklikest peredest pärit lastel. Lahkumineku
mõju on tugevam kõrgharitud vanemate lastel, see ei sõltu oluliselt lahutuste levikumäärast.
Riikides, kus varajane valik hariduses on tavapärane, näib lahutus omavat negatiivsemaid tagajärgi
madala haridustasemega emade laste jaoks. Edasised uuringud vanemate lahutuse heterogeensete
tagajärgede kohta peaksid käsitlema ka selektsiooni küsimust, mis võib viia lahutuse negatiivse
mõju ülehindamiseni kõrgharitud vanemate lastel. Samuti tuleks põhjalikumalt uurida lahutuse
negatiivsete tagajärgede aluseks olevaid konkreetseid mehhanisme.
In this paper we study the long-term consequences of parental divorce in a comparative perspective.
Special attention is paid to the heterogeneity of the consequences of divorce for children’s
educational attainment by parental education. The study attempts to establish whether the parental
breakup penalty for tertiary education attainment varies by socioeconomic background, and whether
it depends on the societal context. Data are drawn from the first wave of the Generations and
Gender Survey, covering 14 countries. We estimate multi-level random-slope models for the
completion of tertiary education. The results show that parental divorce is negatively associated
with children’s tertiary education attainment. Across the 14 countries considered in this study,
children of separated parents have a probability of achieving a university degree that is on average
seven percentage points lower than that of children from intact families. The breakup penalty is
stronger for children of highly educated parents, and is independent of the degree of diffusion of
divorce. In countries with early selection into educational tracks, divorce appears to have more
negative consequences for the children of poorly educated mothers. For children in most countries,
parental divorce is associated with a lower probability of attaining a university degree. The divorce
penalty is larger for children with highly educated parents. This equalizing pattern is accentuated in
countries with a comprehensive educational system. Future research on the heterogeneous
consequences of parental divorce should address the issue of self-selection into divorce, which
might lead to an overestimation of the negative effect of divorce on students with highly educated
parents. It should also further investigate the micro mechanisms underlying the divorce penalty.
Wood, J., Neels, K., & Kil, T. (2014). The educational gradient of childlessness and cohort
parity progression in 14 low fertility countries. Demographic research, 31, 1365-1416.
https://doi.org/10.4054/DemRes.2014.31.46
Kuigi sündimuse ja hariduse seos on mitme sündimusteooria tähelepanu keskses ja seda uuritakse
sageli empiirilistes töödes, on lastetuse ja järjestikuste sündide hariduserinevusi võrdlevalt vähe
uuritud. Käesolev artikkel käsitleb hariduslikke erinevusi esimese ja järgnevate laste sünnil
1940–1961 sündinud põlvkondades 14 madala sündimusega riigis. Töös kasutatakse diskreetse aja
sündmusloolisi mudeleid esimese, teise ja kolmanda lapse sünni kohta, lisades mudelistesse
juhusliku teguri üksikute naiste tasemel (shared frailty). Seejärel arvutatakse mudelite alusel
sündimuse järjestuskordajad. Tulemused näitavad, et sündimuse hariduserinevused varieeruvad
oluliselt riikide vahel, kuid muutused põlvkonnniti riikide piires on väikesed. Kõigis riikides on
lastetus sagedasem kõrgema haridusega naiste seas, mis viitab sellele, et alternatiivkulude
negatiivne mõju kaalub üles positiivse sissetulekuefekti. Selektiivse emakssaamise mõju kõrgema
järjekorra sündide hariduserinevusele oli väike. Teiste laste sündide puhul oli Kesk- ja Ida-Euroopa
riikides (Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Rumeenia, Venemaa, Ungari) haridusgradient negatiivne, samas
kui teistes riikides (Norra, Austraalia, Ühendkuningriik, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania,
Itaalia) oli see neutraalne või positiivne. Kolmandate laste sündide puhul ilmnesid Kesk- ja Ida-
Euroopa riikides sagedamini negatiivsed hariduslikud gradiendid, teised Euroopa piirkonnad ja
Austraalia näitasid nii negatiivseid, positiivseid kui U-kujulise seose mustreid. Suured erinevused
riikide vahel viitavad sellele, et ühiskondlik kontekst mängib sündimuse hariduserinevuste
kujundamisel suurt rolli.
Although the association between fertility and education is central to several theories of fertility
behaviour and is frequently explored in empirical work, educational differentials in childlessness
and cohort parity progression have been scarcely documented and few cross-country comparisons
have been made. This article explores educational gradients with respect to entry into parenthood
and parity progression for cohorts born between 1940 and 1961 in 14 low-fertility countries. Using
longitudinal microdata, discrete-time event history models for repeated events are estimated for
first, second, and third births including a random effect at the level of individual women (shared
frailty). Subsequently, estimated hazards are used to calculate cohort parity progression ratios by
level of education. Educational gradients in fertility differ strongly between countries whereas
change over time within countries is limited. In all countries childlessness is more frequent among
highly educated women, suggesting that negative effects of opportunity costs outweigh positive
income effects. The effect of unequal selection into motherhood across educational groups on
educational gradients in higher order births through unobserved time-invariant characteristics is
limited. For second births, Central and Eastern European countries (Bulgaria, Estonia, Georgia,
Romania, Russia, Hungary) show negative educational gradients, whereas the educational gradient
is neutral or positive in other countries (Norway, Australia, UK, Netherlands, Belgium, France,
Spain, Italy). For third births results show that Central and Eastern European countries more often
display negative educational gradients, whereas other European regions and Australia show
negative gradients, positive gradients, and U-shaped patterns of association. The strong differences
between countries suggest that context plays an important role in shaping educational gradients in
childlessness and parity progression.