2024
Puur, A., Sakkeus, L., Abuladze, L., Gortfelder, M., Klesment, M., Rahnu, L., & Tambaum, T. (2024). The Estonian Generations and Gender Survey 2020:: Experience with large-scale web-based data collection. Finnish Yearbook of Population Research, 57, 127–144. https://doi.org/10.23979/fypr.141918
Eesti pere- ja sündimusuuring 2020 (EPSU2020) on kolmas Eestis korraldatud suuremahuline demograafiline uuring, mis kogub andmeid peremuutuste ja sündimuse kohta. Kuna Eesti osaleb Euroopa vananemise uuringus SHARE, hõlmas EPSU2020 valim vanusrühmi 18–60, jättes kõrvale eakamad. EPSU2020 küsimustik Eestis järgib GGS-II 1. laine tuumküsimustikku. Küsimustik sisaldas lisaks Põhjamaade uurijate poolt välja töötatud üleilmse ebakindluse moodulit, küsimusi COVID-19 tajutud mõju kohta ja mitmeid riigispetsiifilisi küsimusi vastajate rahvuse, keele jm kohta. EPSU2020 andmed koguti veebiküsimustiku abil, mille täitsid vastajad ise ilma küsitlejate abita. Käesolev artikkel annab ülevaate valimi moodustamisest ja andmete kogumisest, valimi esinduslikkusest ja vastamismääradest. Lühidalt on käsitletud ka sündimust puudutavate andmete kvaliteeti. Tulemused näitavad, et veebipõhisele uuringule iseloomulikult madalale vastamismäärale annab EPSU2020 hea aluse 21. sajandil toimunud sündimuse ja peremuutuste analüüsiks.
In Estonia, the Generations and Gender Survey 2020 (GGS-II) is the third large-scale demographic survey that collects data on family and fertility dynamics. As the country participates in the Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe, the GGS-II opted for a shorter age range of the sample (18–60). The questionnaire in the GGS-II in Estonia follows the GGS-II wave 1 baseline questionnaire. The questionnaire also includes the Global Uncertainties’ module developed by the Nordic countries, a battery of questions on the perceived impact of COVID-19, and several country-specific items. The GGS-II in Estonia was implemented using only computer-assisted web interviewing (CAWI). In this article, we present a concise overview of the sampling and data collection process, analyse representativeness and response rates, and briefly assess the data quality. We conclude that despite low response rates, the GGS-II provides a good basis for the analysis of fertility and family dynamics.
2023
Leocádio, V., Gauthier, A. H., Mynarska, M., & Costa, R. (2023). The quality of fertility data
in the web-based Generations and Gender Survey. Demographic Research, 49, 31-46.
https://doi.org/10.4054/DEMRES.2023.49.3
Generations and Gender uuring (GGS) võimaldab käsitleda pereelus toimuvaid sündmusi elukaare
vataes. Pärast esimest GGS uuringu silmast-silma intervjuude meetodil toimunud esimest
nullindatel viidi teise vooru andmekogumine mitmes riigis läbi ainult veebis. Kuigi veebipõhisel
andmekogumisel on teatud eelised, on sellel ka puudusi ‒ näiteks võimalik valeandmete esitamine
ja eelkõige elulooandmete alaraporteerimine küsitlejapoolse juhendamise puudumise tõttu. Selle
artikli eesmärk on hinnata veebis kogutud GGS teise vooru andmete kvaliteeti, keskendudes
eelkõige laste sünniga seotud vastuste täpsusele. Võrdleme GGS andmeid avatud juurdepääsuga
allikatest, nagu Human Fertility andmebaasist (HFD) ja ÜRO rahvastikuosakonnast (UN), saadud
hinnangutega, kasutades kolme kohortsündimuse näitajat ja üht perioodnäitajat. Piirame analüüsi
naiste andmetega riikides, kus GGS-i teine voor viidi läbi vaid veebis ja andmetöötlus on lõpetatud:
Eesti, Norra, Soome, Taani ja Rootsi. Nelja näitaja osas on GGS hinnangud kooskõlas
populatsioonipõhiste hinnangutega. Enamasti jäävad HFD ja UN hinnangud GGS-i
usaldusvahemike piiresse.
The Generations and Gender Survey (GGS) enables investigating family-related events from a life
course perspective. After its first round of face-to-face implementation, various factors resulted in
the second round being implemented on the web. Despite its advantages, implementing a web-based
GGS has its drawbacks ‒ for instance, possible misreporting, and especially underreporting, of life
history variables due to the lack of on-site guidance. To assess the quality of GGS second-round
data collected through the web by verifying the accuracy of fertility histories. We compare the GGS
data with population-based estimates from open access sources, the Human Fertility Database
(HFD) and the United Nations Population Division (UN), using three cohort indicators and one
period fertility indicator that are frequently used as summary measures. We restrict the analysis to
the female fertility history data of countries where the second round of the GGS was implemented
via the web and the data processing has been completed: Estonia, Norway, Finland, Denmark, and
Sweden. For the four indicators, the GGS estimates are consistent with the population-based
estimates. With a few exceptions, HFD and UN estimates fall within the GGS confidence intervals
(CIs).
Zilincikova, Z., Skopek, J., & Leopold, T. (2023). Children of Separation: An International
Profile. Population and Development Review, 49(4), 859-878.
https://doi.org/10.1111/padr.12592
See uuring annab põhjaliku rahvusvahelise ülevaate lahutatud peredes kasvavatest lastest 13 riigis,
keskendudes Euroopale. Uurime muutusi vanemate lahkuminekut kogenud laste arvus
sünnipõlvkondade (1960–1989) lõikes ning nende sotsiaalse koosseisu muutusi. Kasutame andmeid
Generations and Gender uuringust ning ametliku statistika allikatest. Tulemused toovad esile
demograafiliste muutuste mõju lastele ja täiendavad nii varasemaid uuringuid, mis keskendusid
täiskasvanute lahutuse riskile. Näitame, et enamikus riikides on vähenenud sündimus pidurdanud
lahutustest mõjutatud laste arvu kasvu. Lisaks on valdav enamus tänapäeval lahutustest mõjutatud
lapsi sündinud kõrgemalt haritud emadele, kujundades nende laste sotsiaalmajanduslikku tausta.
Analüüsi tulemused parandavad arusaamist lahutatud perede lastest ning annavad infot
poliitikakujunduseks, mis puudutab perede lagunemist kui sotsiaalset probleemi ja vajalikke
ressursse selle probleemi tagajärgede leevendamiseks.
This study offers a comprehensive international overview of children from separated families across
13 countries, with an emphasis on the European context. We investigate changes in the number of
children experiencing parental separation over birth cohorts (1960–1989) and changes in their social
composition using data from the Generations and Gender Survey and official statistics. Results on
absolute numbers highlight the impact of demographic shifts and complement previous research
that focused on the relative risk of experiencing parental separation.We show that declining fertility
rates have, in most countries, mitigated the rise in the number of children affected by increasing
separation rates. Moreover, a large majority of contemporary children of separation are born to
higher-educated mothers, demonstrating that the spread of education across parent cohorts
outweighed educational risk gradients in shaping the socioeconomic background of children of
separation. These findings improve our demographic understanding of children of separation and
inform policy targeting family disruption as a social problem and allocating resources to address it.
Fostik, A., Fernández Soto, M., Ruiz-Vallejo, F., & Ciganda, D. (2023). Union instability and
fertility: An international perspective. European Journal of Population, 39(1), 25.
https://doi.org/10.1007/s10680-023-09668-1
Selles artiklis analüüsime paarisuhte ebastabiilsuse ja sündimuse seost naistel, kes on olnud elu
jookusl paarisuhtes. Andmed pärinevad mitmest erineva demograafilise käitumise mustriga
Euroopa ja Ameerika piirkonnast. Meie hüpotees on, et partnerluse lõppemise ja sündimuse
vaheline seos võib olla vähem negatiivne neis kontekstides, kus uue partneriga suhte loomine on
levinum. Analüüs põhineb andmestikul 25 riigist, mis kombineerib Generations and Gender
programmi andmeid ja harmoniseeritud küsitlusandmetega kolmest Ladina-Ameerika riigist. See
võimaldas kaasata riike, kus kooselude ebastabiilsus on väga erinev. Partnerluse ebastabiilsust
mõõdetakse (a) nende naiste osakaaluga, kes olid 40. eluaastaks lahutanud, ja (b) nende osakaaluga,
kes olid 40. eluaastaks leidnud uue partneri. Esmalt uurisime lahutuste ja uute kooselude
esinemissagedust reproduktiivses eas naistel eri piirkondades ning hindasime
dekompositsioonimeetodi abil erinevatest kooseludest sündinud laste osakaalu. Seejärel analüüsime
Poissoni regressiooni kasutades partnerluse ebastabiilsuse ja 40. eluaastaks sündinud laste arvu
seoseid naiste seas, kes olid olnud vähemalt ühes partnerlussuhtes ja leidnud peale kooselu
lagunemist ka uue partneri. Leidsime mustri, kus suurem uue partneriga suhte loomise sagedus 40.
eluaastaks on seotud suurema laste arvuga teistes ja järgnevates kooselus. Meie tulemused näitavad
negatiivset statistilist seost lahkumineku ja kumulatiivse laste arvu vahel, mida mõnes kontekstis
osaliselt tasakaalustab uue partneriga suhte loomine. Partnerluses veedetud aeg reproduktiivea
jooksul on kumulatiivse laste arvu võtmetegur, olenemata kontekstist ja sõltumatult vanusest
partnerluse loomisel või partnerluse järjekorrast.
In this article, we analyse the relationship between union instability and cumulated fertility among
ever-partnered women in several regions across Europe and the Americas with different patterns of
demographic behaviour in terms of fertility levels, union instability and fertility across partnerships.
We hypothesise that the relationship between union dissolution and fertility might be less negative
in contexts where repartnering is more prevalent. The analysis is performed on a large dataset of 25
countries, combining information from the Harmonised Histories of the Gen- eration and Gender
Programme with our own harmonisation of survey data from three Latin American countries. This
allows for the inclusion of countries with dif- fering prevalence of union instability as measured by
(a) the proportion of women who separated by age 40, and (b) the proportion who repartnered by
age 40. We first examine the prevalence of separation and repartnering during reproductive ages
across regions, and we estimate the proportion of cumulated fertility attributable to unions of
different ranks using a decomposition method. We then analyse the links between union instability
and the number of children born by age 40 among ever- partnered and ever-repartnered women,
using Poisson regression. Despite observing a high degree of heterogeneity in the proportions of
births occurring in the context of repartnering both within and between regions, we find a pattern
where a greater prevalence of repartnering by age 40 is accompanied by higher cumulated fertility
in second or subsequent unions. Our multivariate findings reveal a negative statisti- cal relationship
between separation and cumulated fertility that is partially offset by repartnering in some contexts,
and that the time spent in a union during the repro- ductive lifespan is a key determinant of
cumulated fertility, regardless of national context and independently from age at union formation
and union rank.
Deimantas, V. J. (2023). Life course decisions in Central and Eastern Europe: A gendered
connection between family formation and moving intentions?. JFR-Journal of Family
Research, 35, 232-250. https://doi.org/10.20377/jfr-837
See artikkel uurib seost abiellumiskavatsuste, laste saamise kavatsuste ja rändekavatsuste vahel
elukaare varases etapis Kesk- ja Ida-Euroopas. Kuigi erinevate kavatsuste omavahelised seosed
pälvinud teadlaste tähelepanu Lääne-Euroopas, on Kesk- ja Ida-Euroopas abielu, laste saamise ja
kolimiskavatsuste vaheline seos suures osas tähelepanuta jäänud. Me oletame, et kavatsused
abielluda, saada lapsi ja elukohta vahetada võivad olla omavahel positiivselt seotud, negatiivselt
seotud või üldse mitte seotud; ning et vastaja sugu on tegur, millest see seos sõltub. Hüpoteeside
kontrollimiseks kasutame Generations and Gender uuringu esimese vooru esimese laine andmeid,
keskendudes 17–49-aastastele vastajale viies Kesk- ja Ida-Euroopa riigis. Seoste hindamiseks
kasutame bivariaatseid järjestatud probit-regressioone. Leidsime, et pere loomise kavatsuste ja
kolimiskavatsuste vahel on valdavalt positiivne seos. Me ei leidnud tõendeid, et see seos oleks
märkimisväärselt sõltuv soost.
This paper investigates the association between family formation intentions of marriage and
childbearing in connection to moving intentions in early life course in Central and Eastern Europe.
While connections between intentions in Western Europe has received some scholarly attention, the
link between marriage, having children and moving intentions has been largely overlooked in
Central and Eastern Europe. We look at the connection between these intentions in the region.
Method: We hypothesise that intentions to marry, have children and move may be positively
related, negatively related or not related at all; and that gender serves as a channel through which
the connection between family formation intentions and intention to move is expressed. In order to
verify the hypotheses, we use Generations and Gender Survey data round 1 wave 1 focusing on the
analytical sample based on individuals between 17 and 49 year olds from 5 Central and Eastern
European countries. We run seemingly unrelated bivariate ordered probit regressions to estimate the
relationship between the intentions. We find a positive association between family formation
intentions and intention to move. However, there is no evidence suggesting this association is
channelled through gender. There exists an indication that intentions of marriage, childbearing and
moving are joint.
Cukrowska-Torzewska, E., & Grabowska, M. (2023). The sex preference for children in
Europe. Demographic Research, 48, 203-232. https://doi.org/10.4054/DemRes.2023.48.8
Eelistus omada ühest või teisest soost lapsi kajastub ka sündimuskäitumises. Näiteks vanemad, kes
soovivad poega, võivad olla suurema tõenäosusega valmis saama teise lapse, kui nende esimene
laps on tütar või kui neil on juba kaks tütart. Samuti võivad nad saada selles olukorras järgmise
lapse varem. Töös uurime, kas nüüdis-Euroopas esineb laste sooeelistust, mis kajastub suuremas või
väiksemas tõenäosuses saada järgmine laps, sõltuvalt olemasolevate laste soost. Käsitleme teise ja
kolmanda lapse saamist erinevates sünnikohortides. Modelleerime laste soo mõju sündimusele,
kasutades sündmusloolist analüüsi. Rakendame mixture cure mudeleid, mis võimaldavad eristada
elusündmuste toimumise tõenäosust ja ajastust. Leidsime märke tütarde eelistuse kohta, mida
väljendub suurenenud tõenäosusel mitte saada teist last, kui esimene laps on tütar. Samuti leiame, et
naistel, kellel on kaks samast soost last, on suurem tõenäosus sünnitada kolmas laps, kui neil, kellel
on eri soost lapsed.
The preference for having children of a particular sex may be reflected in fertility behavior. For
example, parents who want to have a son may be more likely to have another child if their firstborn
child is female or if they have two female children. They may also speed up the conception,
resulting in a faster progression to the next child. We examine whether there is a sex preference for
children in Europe, which is reflected in an increased/decreased probability of having another child
and a shorter/longer time to the next birth given the sex of existing children. We distinguish
between progression to the second and the third child and different cohorts. We model the impact of
children’s sex on fertility using event history analysis. We apply mixture cure models, which allow
us to distinguish between the probability of experiencing the event of interest and its timing. We
find evidence of the preference for having a girl, reflected in an increased probability of not having
a second child if the first child is female. We also find that women who have two children of the
same sex are more likely to give birth to a third child. We contribute to research on the sex
preference for children by (1) providing a comprehensive analysis of a number of European
countries using consistent data and methodology, (2) examining the progression to the second and
the third child, (3) distinguishing between different cohorts of women, and (4) applying mixture
cure models.
Helemäe, J., & Saar, E. (2023). Multiplicative or compensatory advantage? Multigenerational
contribution to grandchildren’s educational success in the Soviet and the post-Soviet contexts.
European Societies, 25(2), 208-241. https://doi.org/10.1080/14616696.2022.2102200
Tuginedes tagasivaatelistele andmetele Eesti Pere- ja Sündimusuuringust, käsitleb see artikkel Eesti
Vabariigis enne Teist maailmasõda täiskasvanuikka jõudnud vanaisade mõju lapselaste
haridustasemele nõukogude aja lõpul ja taasiseseisvunud Eestis. Tulemused näitavad, et vaatamata
nõukogude võimu poliitikatele oli vanaisade kõrgel sotsiaalsel positsioonil positiivne mõju nende
lapselaste haridustasemele, sõltumata vanemate haridusest ja ressurssidest. Tulemused näitavad
samuti tugevnenud multiplikatsiooniefekti (st kõrgelt haritud vanemate laste hariduslik eelis
suureneb vanavanemate ressursside toel) kompensatsiooniefekti asemel (st vanavanemate soodsate
ressursside kasutamine vanemate ressursside vähesuse ületamiseks). Tulemus viitab sellele, et
sõjaeelse aja sotsiaalsed hierarhiad ja eelised on mõjutanud ebavõrdsust hilises nõukogude ja
taasisesisvunud Eesti ühiskonnas. Seda järeldust toetab ka leid, et vastajatel, kellel on järjekindlalt
kõrge sotsiaalne taust (kahe põlvkonna ja kahe poliitilise režiimi jooksul), on kõige suurem
tõenäosus omandada kõrgharidus: Samas nende vanemate järeltulijatel, keda iseloomustab
vanavanemate Teise maailmasõja eelse kõrge staatuse kaotamine, on väga madal (praktiliselt mitte
erinev neist, kellel on läbivalt madal sotsiaalne taust) tõenäosus omandada kõrgharidus.
Drawing on retrospective data from the Estonian Family and Fertility Survey, this article examines
the impact of grandfathers, who reached adulthood in the Estonian Republic before World War II,
on their grandchildren’s educational attainment in the late Soviet and post-Soviet Estonia. The
article argues that despite the Sovietization policies, the high social position of grandfathers had a
positive effect on their grandchildren’s educational attainment, net of parental education and
resources. Our results show that the multiplication effect (i.e. the advantage of having highly
educated parents is strengthened by grandparents’ resources) prevails over the compensatory one
(i.e. the use of advantageous grandparents’ resources to overcome shortage of parental resources),
suggesting that social hierarchies and advantages of the pre-Soviet period contribute to the overall
and increasing intergenerational inequality in the late Soviet and post-Soviet Estonian society. This
conclusion is also supported by finding that respondents with persistently high (across two familial
generations and political regimes) social background have the highest probability to attain higher
education, while offspring of parents characterized by the loss of grandparents’ high pre-WWII
status has very low (and practically non-different from that of descendants of persistently low social
background) probability to attain higher education.
Märtsin, M., Nahkur, O., Abuladze, L. (2023) Family-relationships-and-family-members-self-reported-mental-health-and-well-being( EIA-2023-Peresuhted ning pereliikmete hinnang oma vaimsele tervisele ja heaolule.) In Sisask, M. (ed). Mental Health and Well-being.Estonian Human Development Report 2023. Tallinn: Estonian Cooperation Assembly, 173–185. inimareng.ee/en.
Eesti perede struktuur on asja jooksul muutunud mitmekesisemaks seoses uute perevormide leviku
suurenemisega. Perestruktuurist olulisemaks pereliikmete vaimse tervise ja heaolu kujundajaks on
siiski pereliikmete suhted. Tänapäevase struktuuriga pered vajavad nii formaalseid kui
mitteformaalseid tugivõrgustikke, et vaimse tervise probleemide ennetus ja vajalikud sekkumised
jõuaksid kõigi perde ja nende liikmeteni.
Estonian family structures have diversified over time. However, family members’ mental health and
well-being do not depend on family structure alone. The relationships between family members are
more important than family composition. With its diverse family structures, Estonian society needs
both formal and informal networks for families to ensure the availability of prevention and
intervention strategies that support mental health and well-being for all families and family
members.