2004

2004

Kulu, H. (2004). Determinants of residence and migration in the Soviet Union after World
War 2: The immigrant population in Estonia. Environment and Planning A, 36(2), 305-325.
https://doi.org/10.1068/a35261


Nõukogude aja rändealane kirjandus rõhutab nii inimeste huvide kui ka riikliku poliitika tähtsust
rändeprotsessi kujundamisel Nõukogude Liidus. Siiski on enamik empiirilisi uuringuid olnud
kirjeldavad ja tuginenud kahemõõtmelisele analüüsile; mitmemõõtmelist analüüsi on
nõukogudeaegse rände uurimisel kasutatud harva. Lääneriikide uuringud rõhutavad peamiselt
struktuursete tegurite tähtsust rändeprotsesside selgitamisel Nõukogude Liidus. Autor soovis uurida,
mil määral määravad ühiskonna tasandi struktuursed tegurid ja üksikisiku tasandi karakteristikud
immigrantide esimest elukohta ja esimest rännet Eestis pärast Teist maailmasõda. Kasutatakse Eesti
pere- ja sündimusuuringu (EPSU) andmeid 1067 välismaal sündinud naise kohta ning rakendatakse
mitmemõõtmelist analüüsi. Analüüs näitab, et välismaal sündinud eestimaalaste esimene elukoht ja
esimene ränne Eestis erinevad oluliselt sisserändepõlvkonna järgi – see on tunnus, mis kajastab
struktuurseid tegureid. Kui mudelisse lisati ka immigrantide üksikisiku tasandi karakteristikud,
vähenes sisserändepõlvkonna roll (rännet määrava tegurina) märkimisväärselt. Tulemused toetavad
arusaama, et ränne Nõukogude Liidus oli struktuursete jõudude ja inimeste endi huvide
vastastikmõju kompleksne tulem nii nagu mujalgi maailmas.


Soviet migration literature stresses the importance both of the interests of people and of state policy
in shaping the migration process in the Soviet Union. However, most empirical studies are
descriptive and rely on bivariate analysis; multivariate analysis is scarcely used. Conventional
Western research, in turn, mostly stresses the importance of structural factors in explaining
migration in the Soviet Union. The author aims to look at the extent to which structural factors and
personal characteristics determine the first residence and first migration of immigrants in Estonia
after World War 2. Individual-level data of the Estonian Family and Fertility Survey (1994) on
1067 foreign-born females are used and multivariate analysis applied. The analysis shows that the
first residence and first migration of the foreign-born population in Estonia differ significantly by
immigration cohort—a variable reflecting structural factors. However, when the personal
characteristics of immigrants are included in the model, the role of the immigration cohort (as a
determinant of migration) decreases significantly. The results support the belief that migration in
the Soviet Union is a complex outcome of the interaction between structural forces and the interests
of people, as it is elsewhere in the world.

Diekmann, A., & Schmidheiny, K. (2004). Do parents of girls have a higher risk of divorce?
An eighteen‐country study. Journal of Marriage and Family, 66(3), 651-660.
https://doi.org/10.1111/j.0022-2445.2004.00044.x


Morgan, Lye ja Condran (1988) leidsid 1980. aasta juuni Current Population Survey andmeid
analüüsides, et peredel, kus on tütar, on suurem lahutusrisk kui peredel, kus on poeg. Nad seletavad
seda asjaoluga, et isad osalevad poegade kasvatamises rohkem kui tütarde kasvatamises, mis
omakorda soodustab abielu püsivust. Autorid uurisid laste sookoostise ja vanemate
lahutusriskidvahelist seost, kasutades pere- ja sündimusuuringu andmeid. Need andmed, mis
hõlmasid 16 Euroopa riiki, Kanadat ja Ameerika Ühendriike, ei toetanud aga oletust, et poegade
olemasolu peres suurendab abielu püsivust rohkem kui tütarde olemasolu.


Using data from the June 1980 Current Population Survey, Morgan, Lye, and Condran (1988)
reported that families with a daughter have a higher divorce risk than families with a son. They
attribute this finding to the higher involvement of fathers in raising a son, which in turn promotes
marital stability. We investigate the relation between gender composition of children and parents’
divorce risk with cross-national data from the Fertility and Family Survey. These data, which cover
16 European countries, Canada, and the United States, do not support a general hypothesis that sons
contribute more to marital stability than daughters.