2007
Elzinga, C. H., & Liefbroer, A. C. (2007). De-standardization of Family-Life Trajectories of
Young Adults: A Cross-National Comparison Using Sequence Analysis: Dé-standardisation
des trajectoires de vie familiale des jeunes adultes: comparaison entre pays par analyse
séquentielle. European Journal of Population/Revue européenne de Démographie, 23, 225-250.
https://doi.org/10.1007/s10680-007-9133-7
Artikkel tutvustab mitmeid uusi meetodeid, mis põhinevad järjestuseanalüüsil (sequence analysis),
et testida hüpoteese pereelu trajektooride standardiseerimise vähenemise kohta nooremas
täiskasvanueas, kasutades 19 riigi pere- ja sündimusuuringute andmeid. Tulemused näitavad, et
põlvkondade võrdluses ei ole noorte täiskasvanute pereelu trajektoorid muutunud heitlikumaks.
Kuid enamikus riikides on noorte täiskasvanute pereelu trajektoorid muutunud vähem sarnaseks,
pereelu trajektooride tüüpide vaheline varieeruvus on suurenenud. Vastupidiselt ootustele ei
täheldanud autorid standardiseerimise vähenemises selgeid erinevusi sotsiaaldemokraatliku
heaoluriigi mudelit järgivate riikide ja liberaalse või konservatiivse heaoluriigi mudeliga riikide
vahel.
We introduce a number of new methods based on sequence analysis to test hypotheses on the de-
standardization of family-life trajectories in early adulthood, using Fertility and Family Survey data
on 19 countries. Across cohorts, family-life trajectories of young adults have not become more
turbulent. However, in most countries family-life trajectories of young adults have become less
similar to one another and the variation in the types of family-trajectories has increased. Contrary to
expectations, no clear differences in de-standardization were observed between countries
characterized by a social-democratic welfare-state regime and countries characterized by either
liberal or conservative welfare-state regimes.
Katus, K., Puur, A., Põldma, A., & Sakkeus, L. (2007). First union formation in Estonia,
Latvia, and Lithuania: Patterns across countries and gender. Demographic Research, 17, 247-
300. https://www.demographic-research.org/articles/volume/17/10
See artikkel uurib esimese kooselu loomise muutusi Balti riikides ajavahemikul 1960. aastate lõpust
kuni 1990. aastate alguseni, keskendudes soosuhetele ühiskonna ja perekonna tasandil. Analüüsid
põhinevad Euroopa pere- ja sündimusuuringute programmi (FFS) kolmes Balti riigis kogutud
andmetel. Tulemused näitavad, et Eestis ja Lätis algas vabaabielude levik juba enne sotsialistliku
režiimi lagunemist. Sündmuslooline mudelarvutus toetas hüpoteesi, et kooselu loomise mustrid on
seotud ühiskondades valitsevate soosüsteemidega. See seos väljendus naiste ja meeste koosellu
astumise asumise haridusmustri sarnasuses Eestis ja erinevuses Leedus. Läti jääb vastava mustri
poolest kahe Eesti ja Leedu vahepeale. Autorid seletasid neid erinevusi pikaajaliste kultuuriliste
erinevustega Balti riikide vahel, mille kujunemine võib ulatuda tagasi reformatsiooni aega.
This article examines the changes in first union formation in the Baltic countries between the late
1960s and early 1990s, in the context of societal and family-level gender relations. The analyses are
conducted using microdata from the European Family and Fertility Surveys program. Our results
indicate that in Estonia and Latvia the shift from direct marriage to cohabitation started well before
the fall of socialist regime. Event-history models provide support for a hypothesised association
between union formation and gender systems, with Lithuania showing more traditional features in
both respects, possibly due to long-standing cultural differences between the countries.