2009 – 2012

2012

Kreyenfeld, M. R., Andersson, G., & Pailhé, A. (2012). Economic uncertainty and family
dynamics in Europe (Introduction to special issue of Demographic Research) (No. WP-2012-
006). Max Planck Institute for Demographic Research, Rostock, Germany.
https://doi.org/10.4054/MPIDR-WP-2012-006


Suurenenud majanduslik ebakindlus on üheks olulisemaks teguriks sündimuse vähenemisel ja pere
loomise edasilükkamise seletamisel Euroopas, kuid mikrotasandi uuringute materjal selle kohta on
vähene. See Demographic Research ajakirja eriköide keskendub sellele, kuidas majanduslik ja
tööhõive alane ebakindlus on seotud sündimuse ja peredünaamikaga Euroopas. Kogumik sisaldab
analüüse selle kohta, kuidas hõivealase erinevad ebakindluse tahud, näiteks ajutised töölepingud ja
töötus, on seotud sündimuse ning pereloomisega naistel ja meestel. Uuringud hõlmavad riike nagu
Saksamaa, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Venemaa, Eesti, Rootsi, Itaalia, Hispaania ja Iisrael.
Erinevad uuringud, mis on eriköitesse on koondatud, ei anna lihtsat vastust küsimusele, kas ja
kuidas majanduslik ebakindlus pärsib (või stimuleerib) sündimust. Siiski võib tulemustes märgata
teatavat süstemaatilist vareerivust vastavalt heaolurežiimidele. Arvestades hiljutist suurt
majanduslangust kogu Euroopas, eeldavad autorid, et tööturu ebakindlus jääb oluliseks sündimuse
arengute seletamiseks ka 21. sajandil.


Economic uncertainty has become an increasingly important factor in explanations of declining
fertility and postponed family formation across Europe. Yet the micro-level evidence on this topic
is still limited. This special collection of Demographic Research focuses on the issue of how
economic and employment uncertainties relate to fertility and family dynamics in Europe. Methods
The collection is comprised of studies that explore how various dimensions of employment
uncertainty, such as temporary working contracts and individual and aggregate unemployment, are
related to the fertility and family formation of women and men across Europe. The studies cover
Germany, the UK, France, Russia, Estonia, Sweden, Italy, Spain, and Israel. The various micro-
level studies that are assembled in this special collection do not provide a simple answer to the
question of whether and how economic uncertainty suppresses (or stimulates) fertility. However,
some systematic variation by welfare state regime is discernable. Given the recent economic
volatility in Europe, we expect that labor market uncertainties will remain an important component
of explanations of fertility developments in the 21st century.

Puur, A., Rahnu, L., Maslauskaite, A., Stankuniene, V., & Zakharov, S. (2012).
Transformation of partnership formation in Eastern Europe: The legacy of the past
demographic divide. Journal of Comparative Family Studies, 43(3), 389-417.
https://doi.org/10.3138/jcfs.43.3.389


Käesolev artikkel analüüsib kooselude moodustumise muutust seitsmes Ida-Euroopa riigis. Uuringu
eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas on kooselu alustamine ilma registreeritud abielu
sõlmimata asendanud abiellumist partnerlussuhte alustamise viisina 1960. aastatest kuni 2000.
aastate keskpaigani, kasutades Generations and Gender uuringu andmeid. Erinevalt varasematest
selleteemalistest analüüsidest uurisid autorid, mil määral võib kõnealuse muutuse riikidevahelisi
erinevusi seostada Ida-Euroopas 19. ja 20. sajandi alguses eksisteerinud abiellumise mustritega.
Väheste eranditega toetavad analüüsi tulemused ideed ajalooliste ja tänapäevaste mustrite
omavahelisest seosest. Riikides, kus minevikus abielluti hilisemas vanuses ja vallalisuse määr oli
kõrge, on abieluvälise kooselu levik alanud tüüpiliselt varem. Seega kinnitab käesolev uurimus
varasemaid leide ajalooliste abielumustrite tänapäevanu ulatuva pärandi kohta. Tulemused on
kooskõlas ideega demograafiliste uuenduste järjestikuste lainete järjepidevusest, mida on varem
demonstreeritud mitmes Lääne-Euroopa kohta käivas uuringus. Artiklis esitatud järeldused näitavad
sarnast ka Ida-Euroopa kohta. Laiemas raamistikus viitavad artiklis esitatud tulemused teise
demograafilise ülemineku variantide mitmekesisusele. Artiklis esitatud tõendite põhjal näib, et Ida-
Euroopas on teine demograafiline üleminek kulgenud kahe variandi kohaselt, mida eristab
teineteisest kahe olulise muutuse — registreerimata kooselude laiema leviku ja laste saamise
hilisemasse vanusesse lükkamise alguse — sama- või eriaegsus.


This article analyses the transformation in the mode of partnership formation in seven countries of
Eastern Europe. The aim of the study is to provide an up-to-date account of the switch from direct
marriage to non-marital cohabitation as it has progressed from the 1960s to the mid-2000s, using
data from the Generations and Gender Surveys. Unlike previous analyses of partnership formation,
we examined the extent to which crossnational variations, in the onset and scale of transformation
characteristic of the Second Demographic Transition (SDT), could be linked to nuptiality regimes
that existed in the region in the 19th and early 20th centuries. With few exceptions, the results
support the notion of correspondence between historical and contemporary patterns. Forerunners in
the transition to partnership formation outside marriage tend to come from areas which exhibited a
late/low prevalence of marriage; the latecomers are typically situated east of the Hajnal line. Thus
our study corroborates earlier findings pertaining to the legacy the historical marriage patterns,
extending them further, from the onset of the first to the second demographic transition. Our results
are also in line with idea of the spatial continuity across successive waves of demographic
innovation demonstrated in several studies for Western Europe. The findings reported in the article
make a similar argument for Eastern Europe. In a broader framework, the results point to diversity
of pathways along which family and fertility characteristic of the SDT have evolved. In view of the
evidence presented in the article, Eastern Europe seems to embody two variants with regard to
synchronism between a shift from direct marriage to non-marital cohabitation and postponement of
childbearing.

2011

Puur, A., & Klesment, M. (2011). Signs of a stable or provisional increase in fertility?
Reflections on developments in Estonia. Demográfia English Edition, 54(5), 31-55.
Link pdf failile

Viimase kümnendi jooksul on demograafid täheldanud sündimuse mõnigast taastumist enamikus
madala ja väga madala sündimusega riikides, kuigi nullindfate lõpus alanud majanduslangus
katkestas selle taastumise. Selles artiklis uurivad autorid sündimuse trende Eestis alates 1990.
aastatest. Eesti väärib Ida-Euroopa kontekstis tähelepanu, kuna sündimuse taastumine oli 2000.
aastatel tähelepanuväärselt tugev. Analüüs põhineb rahvastiku- ja küsitlusstatistika andmetel ning
kasutab kirjeldavaid meetodeid. Sündide edasilükkamise mõju hindamiseks rakendatakse
Bongaartsi ja Feeney väljatöötatud korrigeerimismeetodit. Ajastuskorrigeeritud kordajate
dünaamika seab kahtluse alla levinud arusaama, mis vastandab üleminekuaja madalat sündimust
sotsialistlismiaja kõrge sündimusega. 1970. aastal sündinud naised sünnitavad Eestis keskmiselt
veidi üle 1,85 lapse. Võrdlusperspektiivis eristab Eestit riikidest, kus sündimuse taastumine on
olnud nõrgem, tugev teiste (ja kolmandate) sündide taastumine. Autorid järeldavad, et sündimuse
suhteliselt tugev taastumine Eestis 2000. aastatel tuleneb mitme teguri kombinatsioonist, mille
hulgas vanemahüvitise süsteem, mis vähendas vanemaks olemise alternatiivkulu, majanduskasv,
mis kindlustas kõrged tööhõivemäärad, ja tõenäoliselt ka mõningad demograafilise rajasõltuvuse
elemendid.

Over the past decade, demographers have observed a recovery of fertility rates in most low and
lowest-low fertility countries, unfortunately interrupted by the economic recession. In this article we
examine trends in fertility in Estonia since the beginning of the 1990s. Estonia merits attention in
the context of Eastern Europe because of its relatively strong recovery of fertility rates during the
2000s. Analysis draws on data from vital and survey statistics and employs descriptive methods. To
estimate the impact of postponement on period fertility rates, the adjustment method developed by
Bongaarts and Feeney is applied. The dynamics of tempo-adjusted measures challenges a popular
view which contrasts low fertility characteristic of the post-socialist period with high fertility
characteristic of the socialist period. In Estonia such a contrast can be observed only in the 1980s
and 1990s when looking at tempo-adjusted fertility measures. With regard to cohort fertility,
women born in 1970 will have an average of just over 1.85 children. In comparative perspective,
strong recuperation of second (and third) births differentiates Estonia from countries exhibiting a
weaker recovery of fertility rates. The authors conclude that the relatively strong recovery of
fertility rates in Estonia in the 2000s is a result of a combination of factors, including family
policies that reduced the opportunity costs of parenthood, economic growth that secured high levels
of employment for the population and plausibly some elements of demographic path dependence.

Altmets, K., Puur, A., Uusküla, A., Saava, A., Sakkeus, L., & Katus, K. (2011). Self-reported
activity limitations among the population aged 20–79 in Estonia: a cross-sectional study.
European journal of public health, 21(1), 49-55.
Link pdf failile

Rahvastiku vananemise tõttu on demograafiliselt arenenud riikides suurenenud tegevuspiirangutega
inimeste osa rahvastikus, mis tähendab endast kasvavat terviseprobleemidest tingitud koormuse
kasvu ühiskonnale. Käesoleva uurimise eesmärk on hinnata kroonilistest haigustest põhjustatud
tegevuspiirangute levimust ja selle varieeruvust Eesti 20–79-aastase elanikkonna seas.
Läbilõikeanalüüs rakendab andmeid Eesti pere- ja sündimusuuringu teisest voorust, mis on osa
rahvusvahelisest Generations and Gender programmist. Uuringu sihtrühma moodustavad 20–79-
aastased. Uuringu tõenäosusliku valimi (n = 7855) aluseks on 2000. aasta rahvaloendus. Andmed
koguti silmast-silma intervjuude abil, mis viidi läbi aastatel 2004–2005. Kroonilistest haigustest
tingitud tegevuspiirangute hinnanguline levimus 20–79-aastaste eestimaalaste hulgas oli 18,5%
(95% CI 17,6–19,4) ja tõsiste tegevus piirangute levimus oli 10,6% (95% CI 9,9–11,3)
elanikkonnas. Logistiline regressioonmudel näitas olulisi erinevusi tegevuspiirangute levimuses
seoses vanuse, haridustaseme ja perekonnaseisuga. Meie tulemuste ja EL-i tervisenäitajate põhjal
on kroonilistest haigustest tingitud tegevuspiirangute levimus Eestis suhteliselt kõrge.
Tegevuspiirangute ja puuete ennetamise meetmetele tuleks Eestis seetõttu pöörata tõsist tähelepanu.

Along with population ageing, limitations in activities of daily living constitute a rising health-
related burden in demographically advanced countries. The present study aims to assess the
prevalence of self-reported activity limitations derived from chronic conditions and social variation
of limitations in the subgroups of the population aged 20–79 years in Estonia. A cross-sectional
study employs data from the second round of the Estonian Family and Fertility Survey, a national
project in the framework of Gender and Generation Programme. The target population covers age
groups of 20–79 years. A nationally representative probability sample was drawn from the 2000
population census. Face-to-face interviews (n = 7855) were conducted in 2004–05. The estimated
prevalence of activity limitations with chronic conditions is 18.5% (95% CI 17.6–19.4) and the
prevalence of severe limitations is 10.6% (95% CI 9.9–11.3) among the population. The logistic
regression model shows significant differences in activity limitations associated with age,
educational attainment and marital status. Judging from our results and the EU structural indicators
on health, the prevalence of activity limitations derived from chronic conditions is comparatively
high in Estonia. The measures to prevent activity limitations and disability should receive a higher
priority in Estonia.

Herlofson, K., & Hagestad, G. O. (2011). Challenges in moving from macro to micro:
Population and family structures in ageing societies. Demographic Research, 25, 337-370.
https://doi.org/10.4054/DemRes.2011.25.10


Sageli tehakse oletusi selle kohta, kuidas rahvastiku vananemine makrotasandil (eluea pikenemine,
sündimuse vähenemine ja eakate osakaalu suurenemine rahvastikus) on muutnud inimeste
perestruktuure mikrotasandil. Käesoleva artikli eesmärk on suurendada teadlikkust väljakutsetest ja
võimalikest raskustest, mis tekivad, kui püütakse makrotasandil toimuvaid muutusi
rahvastikuprotsessides mikrotasandil toimuvaid muutusi inimeste perestruktuurides omavahel
seostada. Nende probleemide esiletoomiseks võetakse vaatluse alla kaks levinud väidet, mida
kirjanduses sageli esitatakse: esiteks, et eluea pikenemine toob kaasa paljusid põlvkondi hõlmavate
perestruktuuride osa suurenemise ja et sündimuse vähenemine tähendab vähemat hulka lapsi, kes
saaksid hoolitseda abivajavate vanemate eest. Nende väidete paikapidavuse analüüsiks kasutame
valitud hulga riikide rahvastikustatistikat ja küsitlusandmeid.


Assumptions are often made about how population ageing on the macro level has altered
generational structures of families at the micro level. The purpose of this paper is to increase the
awareness of challenges and potential pitfalls in bridging the two levels. To highlight these issues,
two common claims found in the literature are questioned and discussed: that increased life
expectancy leads to more multigenerational family structures and that reduced fertility means fewer
children to care for frail parents. To illustrate, we use population statistics and survey data from
selected countries.

Puur, A., Sakkeus, L., Põldma, A., & Herm, A. (2011). Intergenerational family constellations
in contemporary Europe: Evidence from the Generations and Gender Survey. Demographic
Research, 25, 135-172. https://doi.org/10.4054/DemRes.2011.25.4


Demograafiline uurimistöö on toonud esile mitmeid viise, kuidas suremuse ja sündimuse
teisenemine on põhjustanud olulisi muutusi rahvastiku põlvkondlikes perestruktuurides. Käesoleva
artikli eesmärk on panustada sellesse uurimissuunda, analüüsides Generations and Gender uuringu
andmeid üheksast Euroopa riigist. Uuringus kasutati andmeid vastajate eelnevatesse
põlvkondadesse (vanemad ja vanavanemad) ja järgnevatesse (lapsed, lapselapsed ja
lapselapselapsed) kuuluvate pereliikmete kohta, et valgust heita perestruktuuridele, millega
inimesed on seotud erinevates eluetappides. Tulemused pakuvad uut teavet selle kohta, kuidas
nüüdis-Euroopa erinevad demograafilised režiimid loovad põlvkondadevaheliste peresuhete
eriilmelisi mustreid. Tulemustest nähtub, kuidas demograafiliste alusprotsesside erinevad
kombinaatsioonid võivad viia perestruktuuride sarnase kujuni riikides, millel on väga erinev
demograafiline ajalugu. Tulemused osutavad samuti sellele, et teatud laadi muutuste kombinatsioon
sündimuses ja suremuses võib peatada või ajutiselt isegi tagasi pöörata senise suundumuse, mis on
viinud üksteisega kokku puutuvate perepõlvkondade arvu suurenemiseni.


Demographic research has drawn attention to the multiple ways in which changes in mortality and
childbearing have produced major shifts in intergenerational family structures. The aim of this
article is to contribute to this body of research by analysing the data from the Generations and
Gender Surveys for nine European countries. In the study, data pertaining to the availability of
ascending (parents and grandparents) and descending (children, grandchildren, and great-
grandchildren) kin of each respondent are combined to shed light on the family structures in which
individuals are embedded at various stages of their lives. The findings provide new insights into the
ways in which various past and present demographic regimes come together to form specific
intergenerational family constellation patterns across Europe. This convergence may yield family
constellations of very similar “heights” in countries with sharply contrasting demographic histories.
The results also indicate that certain demographic scenarios may halt or temporarily reverse the
trend towards the further vertical extension of family constellations.

2010

Klesment, M., & Puur, A. (2010). Effects of education on second births before and after societal transition: Evidence from the Estonian GGS. Demographic Research, 22, 891-932. https://doi.org/10.4054/DemRes.2010.22.28

 

See artikkel käsitleb haridustaseme ja õpingute seost teise lapse sünniga Eestis, võrreldes nende seoste mustreid enne ja pärast 1990. aastate ühiskonnamuutust. Varasemates uurimustes on mitmes Põhja- ja Lääne-Euroopa riigis leitud positiivne seos naiste hariduse ja teise lapse sünniriski (hazard) vahel, kuid varem ei ole sellist mustrit täheldatud Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Kõnealune Eesti ainese analüüs osutus esimeseks Kesk- ja Ida-Euroopa riiki käsitlevaks tööks, kus kõrgema haridusega naistel ilmnes märkimisväärselt kõrgem teiste sündide risk võrreldes keskharidusega naistega. Enne 1990. aastaid oli kõrgharidusega naistel Eestis teiste sündide risk suurem kui mistahes madalama haridustasemega naistel. Üheksakümnendate järgsel perioodilajal on see erinevus vähenenud, kuid kõrgharidusega naistel on jätkuvalt kõrgem teise lapse sümmi risk kui keskharidusega naistel. Pärast empiiriliste tulemuste esitamist arutatakse artiklis mehhanismide üle, millega täheldatud positiivset seost naiste haridustaseme ja teise lapse sünniriski vahel Eesti ühiskondlikes oludes võib seletada. Analüüs põhineb Eesti pere ja sündimusuuringu (EPSU) aastatel 2004-2005 kogutud andmetel.

 

This article examines the influence of educational attainment and enrolment on second births in Estonia, comparing the patterns before and after the onset of the societal transformation of the 1990s. While many Northern and Western European countries have shown a positive relationship between female education and second births, this pattern has not been found in Central and East European countries. Against that background, Estonia offers an interesting case with noticeably high second birth intensities for highly educated women. In the state socialist period, after controlling for the influence of other characteristics, including the partner’s education, women with tertiary education were found to have higher second birth intensity than women from any lower educational strata. In the postsocialist period, the difference has grown smaller, but women with tertiary education still display a significantly higher transition rate to second birth than their counterparts with secondary education. Following the presentation of empirical findings, the article discusses the mechanisms that could underlie the observed relationship between education and fertility decisions in the changing societal context. The analysis employs microdata from the Estonian Generations and Gender Survey (GGS), conducted in 2004-05.