2012
Kreyenfeld, M. R., Andersson, G., & Pailhé, A. (2012). Economic uncertainty and family
dynamics in Europe (Introduction to special issue of Demographic Research) (No. WP-2012-
006). Max Planck Institute for Demographic Research, Rostock, Germany.
https://doi.org/10.4054/MPIDR-WP-2012-006
Suurenenud majanduslik ebakindlus on üheks olulisemaks teguriks sündimuse vähenemisel ja pere
loomise edasilükkamise seletamisel Euroopas, kuid mikrotasandi uuringute materjal selle kohta on
vähene. See Demographic Research ajakirja eriköide keskendub sellele, kuidas majanduslik ja
tööhõive alane ebakindlus on seotud sündimuse ja peredünaamikaga Euroopas. Kogumik sisaldab
analüüse selle kohta, kuidas hõivealase erinevad ebakindluse tahud, näiteks ajutised töölepingud ja
töötus, on seotud sündimuse ning pereloomisega naistel ja meestel. Uuringud hõlmavad riike nagu
Saksamaa, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Venemaa, Eesti, Rootsi, Itaalia, Hispaania ja Iisrael.
Erinevad uuringud, mis on eriköitesse on koondatud, ei anna lihtsat vastust küsimusele, kas ja
kuidas majanduslik ebakindlus pärsib (või stimuleerib) sündimust. Siiski võib tulemustes märgata
teatavat süstemaatilist vareerivust vastavalt heaolurežiimidele. Arvestades hiljutist suurt
majanduslangust kogu Euroopas, eeldavad autorid, et tööturu ebakindlus jääb oluliseks sündimuse
arengute seletamiseks ka 21. sajandil.
Economic uncertainty has become an increasingly important factor in explanations of declining
fertility and postponed family formation across Europe. Yet the micro-level evidence on this topic
is still limited. This special collection of Demographic Research focuses on the issue of how
economic and employment uncertainties relate to fertility and family dynamics in Europe. Methods
The collection is comprised of studies that explore how various dimensions of employment
uncertainty, such as temporary working contracts and individual and aggregate unemployment, are
related to the fertility and family formation of women and men across Europe. The studies cover
Germany, the UK, France, Russia, Estonia, Sweden, Italy, Spain, and Israel. The various micro-
level studies that are assembled in this special collection do not provide a simple answer to the
question of whether and how economic uncertainty suppresses (or stimulates) fertility. However,
some systematic variation by welfare state regime is discernable. Given the recent economic
volatility in Europe, we expect that labor market uncertainties will remain an important component
of explanations of fertility developments in the 21st century.
Puur, A., Rahnu, L., Maslauskaite, A., Stankuniene, V., & Zakharov, S. (2012).
Transformation of partnership formation in Eastern Europe: The legacy of the past
demographic divide. Journal of Comparative Family Studies, 43(3), 389-417.
https://doi.org/10.3138/jcfs.43.3.389
Käesolev artikkel analüüsib kooselude moodustumise muutust seitsmes Ida-Euroopa riigis. Uuringu
eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas on kooselu alustamine ilma registreeritud abielu
sõlmimata asendanud abiellumist partnerlussuhte alustamise viisina 1960. aastatest kuni 2000.
aastate keskpaigani, kasutades Generations and Gender uuringu andmeid. Erinevalt varasematest
selleteemalistest analüüsidest uurisid autorid, mil määral võib kõnealuse muutuse riikidevahelisi
erinevusi seostada Ida-Euroopas 19. ja 20. sajandi alguses eksisteerinud abiellumise mustritega.
Väheste eranditega toetavad analüüsi tulemused ideed ajalooliste ja tänapäevaste mustrite
omavahelisest seosest. Riikides, kus minevikus abielluti hilisemas vanuses ja vallalisuse määr oli
kõrge, on abieluvälise kooselu levik alanud tüüpiliselt varem. Seega kinnitab käesolev uurimus
varasemaid leide ajalooliste abielumustrite tänapäevanu ulatuva pärandi kohta. Tulemused on
kooskõlas ideega demograafiliste uuenduste järjestikuste lainete järjepidevusest, mida on varem
demonstreeritud mitmes Lääne-Euroopa kohta käivas uuringus. Artiklis esitatud järeldused näitavad
sarnast ka Ida-Euroopa kohta. Laiemas raamistikus viitavad artiklis esitatud tulemused teise
demograafilise ülemineku variantide mitmekesisusele. Artiklis esitatud tõendite põhjal näib, et Ida-
Euroopas on teine demograafiline üleminek kulgenud kahe variandi kohaselt, mida eristab
teineteisest kahe olulise muutuse — registreerimata kooselude laiema leviku ja laste saamise
hilisemasse vanusesse lükkamise alguse — sama- või eriaegsus.
This article analyses the transformation in the mode of partnership formation in seven countries of
Eastern Europe. The aim of the study is to provide an up-to-date account of the switch from direct
marriage to non-marital cohabitation as it has progressed from the 1960s to the mid-2000s, using
data from the Generations and Gender Surveys. Unlike previous analyses of partnership formation,
we examined the extent to which crossnational variations, in the onset and scale of transformation
characteristic of the Second Demographic Transition (SDT), could be linked to nuptiality regimes
that existed in the region in the 19th and early 20th centuries. With few exceptions, the results
support the notion of correspondence between historical and contemporary patterns. Forerunners in
the transition to partnership formation outside marriage tend to come from areas which exhibited a
late/low prevalence of marriage; the latecomers are typically situated east of the Hajnal line. Thus
our study corroborates earlier findings pertaining to the legacy the historical marriage patterns,
extending them further, from the onset of the first to the second demographic transition. Our results
are also in line with idea of the spatial continuity across successive waves of demographic
innovation demonstrated in several studies for Western Europe. The findings reported in the article
make a similar argument for Eastern Europe. In a broader framework, the results point to diversity
of pathways along which family and fertility characteristic of the SDT have evolved. In view of the
evidence presented in the article, Eastern Europe seems to embody two variants with regard to
synchronism between a shift from direct marriage to non-marital cohabitation and postponement of
childbearing.