2015
Ivanova, K., & Begall, K. (2015). The second time around: Educational attainment and
repartnering in the Russian Federation and Estonia. Zeitschrift für Familienforschung,
Sonderheft, 10, 165-182.
https://www.researchgate.net/publication/267265957_The_second_time_around_Educational_
attainment_and_repartnering_in_an_Eastern_European_context
Autorid uurisid, kuidas haridustase on seotud uue partneri otsingutega Venemaa Föderatsioonis ja
Eestis. Vastust otsiti järgmistele küsimustele: 1) Milline on hariduse roll uue partneri leidmisel?; 2)
Milline on hariduse roll selles, kelle inimesed uueks partneriks leiavad (st uue partneri haridustase)?
ja 3) Kas endise partneri haridustase mõjutab seda, kelle inimesed uueks partneriks leiavad? Töö
põhines Generations and Gender uuringu kooseluandmetel, selles kasutati diskreetse aja
sündmusloolisi (logistilisi ja multinomiaalseid) mudeleid esimese ja teise kooselukohta. Meestel oli
uue partneri leidmise šanss kõrgem kõrgharitutel, naistel haridustase uue partneri leidmisel rolli ei
mänginud. Autorid täheldasid ka kalduvust hariduslikule homogaamiale kõrgema järjekorra
kooselude puhul. Tulemused näitasid, et inimesed valisid uue partneri sageli sama haridustasemega
kui oli olnud nende esmaskooselu partner.
We examined how people's educational attainment was related to their behaviours on the
repartnering market in the Russian Federation and Estonia. We addressed the following questions:
1) What is the effect of education on repartnering?; 2) What is the effect of own education on whom
people repartner with (i.e., the new partner's educational attainment)? and 3) Does the educational
level of the expartner matter for whom people repartner with? We examined the partnership
histories of the participants in the Generations and Gender Survey and estimated discrete-time
event-history (logistic and multinomial) models for the transition from first to second marital or
non-marital cohabiting union. Men's rate of repartnering was higher for the higher educated
whereas educational attainment played no role for women's repartnering. We observed a tendency
towards educational homogamy in higher order unions. Interestingly, when the educational "match"
in the first union was accounted for, our results indicated that people reproduced their partnering
matches.
Leopold, T., & Skopek, J. (2015). The demography of grandparenthood: An international
profile. Social Forces, 94(2), 801-832. https://doi.org/10.1093/sf/sov066
Uurimus käsitles kolme küsimust vanavanemlusest kaasaegsetes ühiskondades. Esiteks, mis
vanuses inimesed saavad vanavanemateks? Teiseks, kuidas on vanaemaks või vanaisaks saamine
seotud muude elu teise poole sündmustega? Kolmandaks, kui kaua kestab vanavanemaks olemise
eluetapp? Nendele küsimustele vastamiseks kasutasid autorid andmeid Ameerika Ühendriikidest
(NSFH) ja 24 Euroopa riigist (GGS, ESS, DEAS). Sündmusloolise analüüsi meetodite abil selgitati
(1) vanust, mil inimesed saavad vanavanemateks; (2) kattuvust lapsevanema, töötaja ja lapse
rolliga; ja (3) eeldatavat vanavanemaks olemise eluetapi pikkust. Analüüsil oli kolm põhitulemust.
Esiteks, vanavanemateks saamise ajastus varieerub riigiti oluliselt. Riikidevahelised erinevused
vanavanemateks saamise mediaanvanuses on suuremad kui lapsevanemaks saamise, pensionile
jäämise ja eeldatava eluea vanuses. Võrreldes Ameerika Ühendriikidega (49 aastat naistel, 52 aastat
meestel) saavad inimesed Ida-Euroopas vanavanemateks kuni kolm aastat varem ja Lääne-Euroopas
kuni kaheksa aastat hiljem. Teiseks, erinevused seoses teiste elusündmustega on vanavanemateks
saamisel riikide lõikes on vähem väljendunud. Kõigis riikides kattus vanavanemaks olemine harva
aktiivse lapsevanemaks olemisega, kuid kattus sageli töötaja ja last toetava rolliga. Kolmandaks,
vanavanemaks olemise eluetapi pikkust mõjutab suremuse ajastusest enam sündimuse ajastus.
Pikim eluaastate arv, mida jagatakse lastelastega (keskmiselt 35 aastat), on vanaemadel Ida-
Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides; lühim vanaisadel Lääne-Saksamaal ja Hispaanias
(keksmiselt 21 aastat).
This comparative study addressed three open questions about the demography of grandparenthood
in contemporary societies: First, at what age do people become grandparents? Second, how is
grandparenthood sequenced with other transitions in later life? Third, how long is the grandparent
life stage? To answer these questions, we analyzed retrospective data from the United States
(NSFH) and 24 European countries (GGS, ESS, DEAS). Using survival methods, we estimated (1)
age at grandparenthood; (2) demographic overlap with parenting, worker, and filial roles; and (3)
expected length of the grandparent life stage. Three central findings emerged from the analysis:
First, the timing of grandparenthood varies strongly across countries. Cross-national differences in
the median age at grandparenthood are larger than in age at parenthood, age at retirement, and life
expectancy. Compared to the United States (49 years among women, 52 years among men),
grandparenthood in Eastern Europe occurs up to three years earlier in life; in Western Europe, up to
eight years later. Second, cross-national variation in the life-course context of grandparenthood is
less pronounced. In all countries, grandparenthood overlaps rarely with active parenting but
frequently with worker and filial roles. Third, the length of the grandparent life stage is more
strongly influenced by the timing of fertility than by the timing of mortality. The longest years of
life shared with grandchildren (35 years) are expected among grandmothers in East Germany and
the United States; the shortest (21 years) among grandfathers in West Germany and Spain.
Maslauskaitė, A., & Baublytė, M. (2015). Gender and re-partnering after divorce in four
central European and Baltic countries. Sociologický časopis/Czech Sociological Review, 51(6),
1023-1046. http://dx.doi.org/10.13060/00380288.2015.51.6.227
See artikkel käsitleb demograafilisi ja sotsiaalseid tegureid, mis mõjutavad uue partneri leidmist
pärast lahutust neljas Balti ja Kesk-Euroopa riigis (Eestis, Leedus, Poolas ja Ungaris). Kuigi neil
riikidel tuli 1990. aastatel läbi teha sarnased muutused, iseloomustavad neid erinevad soo- ja
perekultuurid. Artikkel selgitab, kuidas neis riikides sõltub uue partneri leidmine soost,
lapsevanemaks olemisest, vanusest ja hariduses. Üldiselt toetasid tulemused seisukohta, et
ühiskondlikul kontekstil tähtis roll uue partneri võimaluste kujundamisel. Kuigi kõigis riikides on
naiste võimalused uue partneri leidmisel kehvemad, mõjutab lapsevanemaks olemine
traditsioonilisemates kontekstides naiste, kuid mitte meeste võimalusi uue partneri leidmiseks.
Vanema ea negatiivne seos uue partneri leidmisega on meestel üldine, kuid naistel sõltub see
ühiskonnast. Haridus ei mõjuta naiste uue partneri leidmise võimalusi, kuid mängib olulist rolli
meeste atraktiivsuses traditsioonilisemates ühiskondades. Analüüs põhineb Generations and Gender
uuringu andmetel, mis sisaldavad vastsajate kooselude ja lapsevanemaks olemise lugusid.
This article analyses the demographic and social determinants of repartnering after divorce in four
Baltic and Central European transition countries (Estonia, Lithuania, Poland, and Hungary), which,
despite their common transition paths after the 1990s, developed distinct political economies and
have different gender and family cultures. The article explores how the re-partnering chances of
divorced women and men are shaped by the social divisions of gender, parenthood, age, and
education within various transition- society contexts. In general, the findings support the argument
about the relevance and mediating role of the societal context in the process of re-partnering.
Although we found an overall gender disadvantage in re-partnering across all countries, in more
traditional contexts, parenthood undermines the chances of re-partnering for women but not for
men. The negative effect of older age for re-partnering after divorce is almost universal for men, but
is context-sensitive for women. Education does not affect women’s chances of re-partnering, but it
does play a significant role in the attractiveness of men in more traditional settings. The analysis is
based on the partnership and parenthood histories recorded in the Generations and Gender Survey.
Mortelmans, D., Pasteels, I., Régnier-Loilier, A., Vignoli, D., & Mazzuco, S. (2015). Analysis
of determinants and prevalence of LAT. Families and Societies, Working Paper Series, 25.
http://www.familiesandsocieties.eu/wp-content/uploads/2015/01/WP25MortelmansEtAl.pdf
Üks mittetraditsioonilistest perekonnavormidest, mis muutunud ühiskonnas ja teadusuuringutes
rohkem nähtavaks, on "mitteresidentne partnerlus", tuntud ka kui lahuskooselu (living-apart-
together ehk LAT). Vaatamata selle uue perevormi suurenevale nähtavusele on LAT-i
esinemissageduse määramine keeruline kahel põhjusel. Esiteks, LAT-partnerlusi ei registreerita
üheski ametlikus statistikas. Teiseks puudub ka üldtunnustatud definitsioon LAT-i kohta. Selles
töös koondame kokku eelnevad analüüsid, mis annavad ülevaate LAT-i levimusest ja seda
mõjutavatest teguritest Euroopas.
One of the non-standard family forms that emerges and recently became more visible, both in
society and in science is a “non-residential partnership”, well-known as Living Apart Together or
briefly “LAT”. Despite the growing visibility of this new family form,
determining the statistical incidence of LAT is complex for two main reasons. First, LAT
partnerships are not registered in any official statistics. Second, a generally accepted
definition of LAT is absent. In this deliverable, we collect several studies that gives an
overview of the prevalence and the determinants of LAT in Europe.
Perelli-Harris, B., & Lyons-Amos, M. (2015). Changes in partnership patterns across the life
course: An examination of 14 countries in Europe and the United States. Demographic
Research, 33, 145-178. https://doi.org/10.4054/DemRes.2015.33.6
Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tehtud uuringud näitavad, et abiellumist lükatakse edasi,
vabaabielusid on senisest rohkem ning kooselud lagunevad tõenäolisemalt kui varem. Siiski on
riikidevahelised võrdlusuuringud käsitlenud neid muutusi tavaliselt iga muutust eraldi uurides.
Käesolev uuring püüab pereprotsesside erinevaid muutusi sünteesida, käsitledes samas ka
riikidevahelisi erievusi. Kasutades latentse klassi kasvukõveraid, esitavad autorid kaks küsimust: 1)
mis on muutunud rohkem – kas abielueelse kooselud levimus või kooselude lagunemine? ning 2)
kas kooselud on muutumas suheteks, mis ei erine oluliselt abielust? Need analüüsid võimaldavad
näha, kas muutused ajas järgivad sarnast erinevates ühiskondades arengujoont ja kas Ameerika
Ühendriigid paistavad kooselusuhete osas silma erandina. Töös kasutatakse latentse klassi
kasvumudeleid, et analüüsida kooseluprotsesse Ameerika Ühendriikides ja 14 Euroopa riigis
vanusevahemikus 15–45 naiste seas, kes on sündinud aastatel 1945–1974. Pärast optimaalse
latentklasside arvu kindlasmääramist arvutasid autorid iga riigi ja põlvkonna jaoks tõenäosuse
kuuluda igasse klassi, mis näitab kooselumustrite heterogeensust riikide lõikes ja aja jooksul.
Kõigis riikides on partnerlussuhete mustrite muutusi eest vedanud abielu edasilükkamine.
Abielueelse kooselu levik on käitumismustreid muutnud rohkem kui kooselude lagunemise
sagenemine. Vabaabielu on kujunenud omaette nähtuseks, kuid see ei ole identne abieluga.
Ameerika Ühendriikides ei ole kooselude ebastabiilsus suurem kui Ida-Euroopa riikides.
Studies on Europe and the US indicate that marriage has been postponed, cohabitation has
increased, and unions are more likely to dissolve. However, cross-national studies documenting
these trends have typically studied each transition separately. This study aims to simultaneously
capture these different partnership trends while examining heterogeneity within countries. Using
latent class growth curves, we ask 1) what is changing more – the increase in premarital
cohabitation or the increase in divorce and union dissolution? and 2) is cohabitation emerging as a
relationship indistinguishable from marriage? These analyses also allow us to see whether changes
over time follow a universal trajectory, and whether the US is an outlier in terms of relationship
turnover.We use latent class growth models to trace the complexity of union formation in the
United States and 14 countries in Europe by examining how union status can change between the
ages of 15–45 for women born 1945–74. After determining the optimal number of latent classes, we
calculate the probability of falling into each class by country and cohort. This shows the
heterogeneity of union patterns across countries and over time. In all countries, changes in
partnership patterns have been driven by the postponement of marriage. Premarital cohabitation has
changed patterns of partnership behavior more than union dissolution. Cohabitation has emerged as
its own class, but is not identical toany marriage class. The US does not have disproportionately
higher “relationship churning” in later cohorts compared to Eastern European countries.
Rahnu, L., Puur, A., Sakkeus, L., & Klesment, M. (2015). Partnership dynamics among
migrants and their descendants in Estonia. Demographic Research, 32, 1519-1566.
https://doi.org/10.4054/DemRes.2015.32.56
Märkimisväärne hulk teaduskirjandust näitab abiellumise vähenemist ja vabakooselude ning
lahutuste kasvu. Vähem on teadmisi selle kohta, mil määral võetakse rände sihtriigis esile kerkinud
uued peremustrid omaks sisserändajate poolt. Käesoleva töö eesmärk oli uurida kooselusuhteid
Eestisse peamiselt Venemaa Euroopa osast saabunud sisserändajate ja nende järeltulijate seas. Ida-
Euroopa konteksti käsitledes panustab see töö terviklikuma arusaama kujunemisse migrantide
pereprotsessidest erinevates sotsiaalmajanduslikes ja kultuurilistes keskkondades. Uuring põhineb
Eesti pere- ja sündimusuuringu (1994/1997, 2004/2005) andmetel ning kasutab proportsionaalsete
riskide mudeleid. Tulemused näitavad, et teise demograafilise üleminekuga seotud uued
pereloomise mustrid on sisserännanute seas vähem levinud. Erinevus migrantide ja eestlaste vahel
on kõige märgatavam kooselu loomise viisides, samas kui kooselude lahutamise tulemused näitavad
rahvastikurühmade vahel vähem süstemaatilisi erinevusi. Aeglase lõimumise tõttu käituvad teise
põlvkonna migrandid partnerluse osas kohalikust elanikkonnast erinevalt. Täheldatud erinevused
migrantide ja põliselanike vahel on sarnased nii meeste kui ka naiste puhul. Tulemused toetavad
sotsialiseerumise, kultuuri säilitamise ja kohanemise hüpoteese ning rõhutavad kontekstuaalsete
tegurite olulisust. Analüüs näitab ka rände katkestavat mõju peremoodustusele.
Extensive scholarly literature documents the decline in marriage and increase in non-marital
cohabitation and divorce across regions and countries of Europe, but we know less about the extent
to which these new family behaviours that have emerged in host societies are adopted by migrants.
The aim of this study is to examine partnership transitions among the migrants and their
descendants in Estonia, who mainly originate from the European part of Russia. By investigating an
East European context, the study contributes to a more comprehensive account of migrant
populations in different socio-economic and cultural settings. The study is based on the Estonian
Generations and Gender Survey (2004/2005) and the Estonian Family and Fertility Survey
(1994/1997), and employs proportional hazards models. The results show that new family formation
patterns, associated with the Second Demographic Transition, are less prevalent among migrants.
The difference between migrants and native Estonians is most pronounced in the mode of
partnership formation and outcomes of cohabiting unions, whereas the results pertaining to union
dissolution reveal a less systematic difference between population groups. Reflecting the relatively
slow integration, the second-generation migrants exhibit partnership behaviour that differs from that
of the native population. The observed differences between migrants and the native population
appear largely similar for both men and women. The results lend support to socialisation, cultural
maintenance, and adaptation hypotheses, and underscore the importance of contextual factors. The
analysis reveals disruption effects of migration on partnership processes.
Raymo, J. M., Carlson, M. J., VanOrman, A., Lim, S. J., Perelli-Harris, B., & Iwasawa, M.
(2015). Educational differences in early childbearing: A cross-national comparative study.
Demographic Research, 33, 65-92. https://doi.org/10.4054/DemRes.2015.33.3
Viimase aja sündimust tööstusriikides käsitlevad uurimused keskenduvad enamasti laste saamise
edasilükkamisele, hoolimata sellest, et suur hulk naisi saab endiselt lapsevanemaks suhteliselt
noores eas ja varane laste saamine on seotud majanduslikult ebasoodsate oludega. Käesolev 20 riiki
hõlmav uuring analüüsib seoseid naiste haridustaseme ja noore eas emakssaamise vahel ning
muutust neis seostes aastatel 1955–1981 sündinud põlvkondades. Varane laste saamise on töös
määratletud suhtelise vanusena, enne mida on toimunud 20% esmassündidest vastava põlvkonna ja
riigi naiste seas. Autorid leidsid tugeva negatiivse seose varase lastesaamise ja hariduse vahel kõigis
20 uuritud riigis ning mõningaid tõendeid ka varase lastesaamise esinemissageduse suurenemise
kohta madala haridustasemega naiste seas. Kümnes riigis oli madala haridustasemega naiste seas
varase laste saamise suhteline levimus kõige varasemas põlvkonnas suurem ühes või mõlemas
hilisemas kohordis. Siiski ei ole paljudes riikides olulist ajalist muutust täheldatud ja ühes riigis
(Poola) on mõningaid tõendeid haridusliku lõhe vähenemise kohta põlvkonniti. Asjaolu, et
hariduslikud erinevused varase laste saamise osas on mõnes riigis kasvanud, on kooskõlas
sotsiaalmajandusliku staatuse järgi "lahkneva saatuse" ideestikuga. Samas erinevuste suurenemine
ei ole siiski universaalne ja edasised uuringud peaksid selgitama, mis tegurid analüüsis leitud
mustreid on kujundanud, sealhulgas täpsustama poliitikameetmete rolli.
Recent research on fertility in industrialized countries focuses primarily on delayed childbearing,
despite the facts that large numbers of women continue to enter parenthood at relatively young ages
and that early childbearing has been linked to economic disadvantage. This cross-national
comparative study describes relationships between women’s educational attainment and young age
at first birth and evaluates the extent to which these differences have changed over time for women
born 1955–1981. Defining ‘early’ childbearing as the age by which 20% of first births have
occurred to women in a given birth cohort and country, we describe differences in early
childbearing by educational attainment across three cohorts of women in 20 countries. We find a
strong negative educational gradient in early childbearing across all 20 countries and some evidence
of an increase in the relative prevalence of early childbearing among the least-educated women. In
10 countries, the relative prevalence of early childbearing among women with low education is
significantly higher for one or both of the more recent birth cohorts compared to the earliest cohort.
However, many countries show no significant change, and in one country (Poland) there is modest
evidence of a decreasing educational gap. Evidence that educational differences in early
childbearing have grown in some countries is generally consistent with the notion of family
bifurcation and ‘diverging destinies’ by socioeconomic status. However, the pattern is not universal
and future work should examine the various factors that shape these patterns, including the role of
public policies.