2017
Holland, J. A. (2017). The timing of marriage vis-à-vis coresidence and childbearing in
Europe and the United States. Demographic Research, 36, 609-626.
https://doi.org/10.4054/DemRes.2017.36.20
Käesolev analüüs laiendab J.Hollandi (2013) abielutüüpide klassifikatsiooni, mis põhineb abielu,
laste saamise ja kooselu ajastuse seostel, ning rakendab seda Euroopa riikidele ja Ameerika
Ühendriikidele. Abielud on liigitatud kuue ideaaltüübi alusel: pere loomine abiellumisega,
abiellumine pärast kooselu, eostamise legitimeerimine abielu abil, lapse sünni legitimeerimine
abielu abil, ning suhet tugevdav ja peremoodustust lõpuleviiv abielu. Töös on esitatud tabelid, mis
põhinevad Harmoniseeritud Elulugudel 17 Euroopa riigi ja USA kohta. Tabelid toovad esile abielu
tähenduse muutumise vanuseti, kohortide ja riikide lõikes. Pere loomise abiellumise kaudu on
vähenenud ning abiellumine pärast kooselu on sagenenud. Eostamise legitimeerimine abielu kaudu
muutus olulisemaks Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid on vähem levinud Lääne- ja Põhja-Euroopas ning
anglosaksi riikides. Pärast esmasündi sõlmitud abielude arvu kasv viitab sellele, et laste saamise
kavatsused või esimene rasedus on jätkuvalt olulised abiellumise argumendid, kuigi see tundub
olevat muutumas Põhjamaades, anglosaksi ja veel mõnes Lääne-Euroopa riigis. Kuigi abielu ei ole
enam esmane samm pere loomise protsessis, on abielu paljudes riikides jätkuvalt seotud laste
saamisega.
These descriptive findings extend Holland’s (2013) marriage typology by linking the timing of
marriage, childbearing, and cohabitation, and apply it to a range of European countries and the
United States. The meaning of marriage is organized around six ideal types: Direct Family-
Forming, Post-Cohabitation Family-Forming, Conception-Related Legitimizing, Birth-Related
Legitimizing, Reinforcing, and Capstone marriage. I present descriptive tabulations of data from the
Harmonized Histories, covering 17 European countries and the United States, to highlight
continuity and change in the context of marriage across the life course, cohorts, and countries.
Although smaller shares of women entered marriage at each age across cohorts, there is increasing
diversity in the timing and context of marriage. Family-Forming marriage continues to be the
majority marriage experience, but Direct Family-Forming marriage has declined and Post-
Cohabitation Family-Forming marriage has increased in many contexts. Conception-Related
Legitimizing marriages became more important in Central and Eastern Europe but less common in
Western, Northern, and Anglo-Saxon countries. Limited evidence of growth in post-first-birth
marriages suggests that childbearing intentions or a first conception continue to be important
triggers for marriage, although this may be changing in Nordic, Anglo-Saxon, and some Western
European countries. While most people who marry do so prior to or in the absence of a first
conception, increasingly marriage is not the first step in the family-building process. Still, for many
women in diverse country contexts, marriage continues to be very closely linked to initiating
childbearing.
Koops, J. C., Liefbroer, A. C., & Gauthier, A. H. (2017). The influence of parental educational
attainment on the partnership context at first birth in 16 Western societies. European Journal
of Population, 33, 533-557. https://doi.org/10.1007/s10680-017-9421-9
Ameerika Ühendriikides on leitud, et madala sotsiaalmajandusliku staatusega (SES) vanematega
üleskasvamine suurendab tõenäosust saada laps väljaspool abielu. Kuid vähem on teada vanemate
sotsiaalmajandusliku staatuse mõju kohta laste sündimuskäitumisele teistes riikides. Käesolev
artikkel uurib vanemate haridustaseme seost täiskasvanute kooseluseisuga esimese lapse sünnil 16
Euroopa ja Põhja-Ameerika riigis, eristades abielus, vabaabielus või vallalisena saadud lapsi.
Artiklis selgitatakse, kas vanemate hariduse ja lapse sünni kooselukonteksti vaheline seos muutub
põlvkondade lõikes ja kas selle mõju muutub, kui arvestada täiskasvanu enda haridustaset. Andmed
pärinevad Generations and Gender uuringust, uuringust American National Survey of Family
Growth, uuringust Canadian General Social Survey ning uuringust Dutch Survey on Family
Formation. Tulemused näitasid, et Põhja-Ameerika ja Ida-Euroopa riikides, kuid mitte Lääne-
Euroopa riikides, suurendab vanemate madalam haridustase täiskasvanu riski saada laps
vabakooselus, mitte abielus. Lisaks suurendab vanemate madalam haridustase Põhja-Ameerika
riikides ning pooltes Lääne- ja Ida-Euroopa riikides täiskasvanu tõenäosust saada laps vallalisena.
Vanemate hariduse ja lapse sünni kooselukonteksti vaheline seos tundub kohortide lõikes muutuvat,
kuigi ilma selge mustrita. Tulemused viitavad sellele, et hariduse põlvkondadevaheline
ülekandumine on oluline mehhanism järgmise sündimuskäitumise kujundamisel, kuid ka teised
mehhanismid mängivad tõenäoliselt teatud rolli.
In the US, growing up with parents with a low socio-economic status (SES) has been shown to
increase the chance of having a birth outside marriage. However, less is known about the influence
of parental SES in other Western countries. The current paper examines the association between
parental educational attainment with the partnership context at first birth in 16 European and North
American countries, by differentiating births within marriage, within cohabitation, or while being
single. Moreover, we test whether the association between parental education and partnership
context at childbirth changes over cohorts and whether its influence changes when controlling for
own educational attainment. Data from the Generations and Gender Programme were used, as well
as data from the American National Survey of Family Growth, the Canadian General Social Survey,
and the Dutch Survey on Family Formation. The results show that in North American and East
European countries, but not in West European countries, lower parental education increases the risk
of having a birth within cohabitation. Moreover, in North American countries and half of the West
and East European countries, lower parental education increases the risk of having a birth while
being single. The association of parental education with the partnership context at birth tends to
change furthermore over cohorts, although no clear pattern could be observed between countries.
The study suggests that the intergenerational transmission of education is an important mechanism
in explaining the influence of parental education, although other mechanisms also appear to be at
work.
Kreidl, M., Štípková, M., & Hubatková, B. (2017). Parental separation and children’s
education in a comparative perspective: Does the burden disappear when separation is more
common?. Demographic Research, 36, 73-110. https://doi.org/10.4054/DemRes.2017.36.3
Vanemate lahkuminekul on laste haridusteele negatiivne mõju. Siiski pole selge, kas see negatiivne
mõju muutub, kui vanemate lahkuminek muutub tavalisemaks. Uurisime, kuidas vanemate
lahkumineku mõju laste võimalustele kõrghariduse omandamiseks varieerub kohortide ja riikide
lõikes, kus lahutuse määrad erinevad. Kasutati riigi- ja kohordipõhiseid fikseeritud mõjuga
mudeleid ning juhusliku efektiga mudeleid ning Generations and Gender uuringu esimese laine
andmeid, mida täiendasid valitud makrotasandi näitajad (lahutuste määr ja üldine haridustaseme
tõus). Riikide fikseeritud mõjuga logistilised regressioonid näitavad, et vanemate lahkumineku
negatiivne mõju on tugevam hilisemate sünnikohortide puhul. Juhuslike efektidega lineaarsed
tõenäosusmudelid kinnitavad, et vanemate lahkumineku negatiivne mõju on tugevam, kui lahutused
on levinumad. Tulemused toetavad väheintensiivse konfliktiga lahkumineku hüpoteesi, mis selgitab
lahutumuse kasvutrendi väheintensiivse konfliktiga lahkuminekute osa suurenemisega.
Väheintensiivse konfliktiga perest pärit last mõjutab pere lahkuminek negatiivselt, samas kui kõrge
konfliktiga perest pärit laps kogeb lahutuse järel leevendust. Kuna lahutuste sagenemine tähendab,
et väheintensiivse konfliktiga paare läheb lahku rohkem, mõjutab see negatiivselt suuremat hulka
lapsi, mistõttu on lahkumineku keskmine mõju on varasemast negatiivsem.
Parental breakup has, on average, a net negative effect on children’s education. However, it is
unclear whether this negative effect changes when parental separation becomes more common. We
studied the variations in the effect of parental separation on children’s chances of obtaining tertiary
education across cohorts and countries with varying divorce rates. METHOD: We applied country
and cohort fixed-effect models as well as random-effect models to data from the first wave of the
Generations and Gender Survey, complemented by selected macro-level indicators (divorce rate and
educational expansion). Country fixed-effect logistic regressions show that the negative effect of
experiencing parental separation is stronger in more-recent birth cohorts. Random-intercept linear
probability models confirm that the negative effect of parental breakup is significantly stronger
when divorce is more common. The results support the low-conflict family dissolution hypothesis,
which explains the trend by a rising proportion of low-conflict breakups. A child from a dissolving
low-conflict family is likely to be negatively affected by family dissolution, whereas a child from a
high-conflict dissolving family experiences relief. As divorce becomes more common and more
low-conflict couples separate, more children are negatively affected, and hence, the average effect
of breakup is more negative.
Mikolai, J. (2017). Partnership histories and the transition to motherhood in later
reproductive ages in Europe. Population, 72(1), 123-154.
https://shs.cairn.info/journal-population-2017-1-page-123?lang=en&tab=bibliographie
Pereelu on muutunud mitmekesisemaks ja vähem standardiseerituks, selle muutuse osana lükatakse
esimese lapse sünd üha hilisemaks ning paljud naised Euroopas on oma kolmekümnendates
eluaastates endiselt lastetud. Nende naiste kooselukogemused on väga erinevad; üks osa pole
kunagi partneriga elanud koos, samas kui teised on kogenud mitut kooselu, abielu või lahutust.
Millised on nende naiste kooselusuhted, kes on 30-aastaselt lastetud? Kas sama muster kehtib 35-
aastaste lastetute naiste puhul? Kas see erineb riigiti? Júlia Mikolai otsib nele küsimustele vastust,
kasutades Harmoneeritud Elulugude andmebaasi, mis põhineb mitmes Euroopa riigis läbi viidud
Generations and Gender uuringu andmetel. Uuringus analüüsitakse 1953–1962 sündinud naiste
esmasündide tõenäosust, sõltuvalt nende kooselukogemusest 12 riigis. Artikkel toob esile kooselude
ja pere loomise mustrite mitmekesisuse ning riigipõhised omapärad.
As family life courses become more diverse and less standardized, first births are increasingly
delayed, and many women in Europe are still childless when they reach their thirties. These women
have very diverse partnership histories; some have never lived with a partner, while others have
experienced cohabitation, marriage or union dissolution. What is the partnership trajectory of
women who are childless at age 30? Is the same pattern observed for childless women at age 35?
Does it differ from one country to another? Júlia Mikolai addresses these questions using a
harmonized database of retrospective monthly union and fertility histories based on data from the
Generations and Gender survey conducted in numerous European countries. For a cohort of women
born between 1953 and 1962 in 12 countries, she then analyses the probabilities of having a first
child conditional on their different partnership experiences. This article sheds light on the diversity
of partnership trajectories and on country-specific patterns of family formation.
Mitrofanova, E. (2017). Becoming an Adult in France, Estonia and Russia. Higher School of
Economics Research Paper No. WP BRP, 78. https://dx.doi.org/10.2139/ssrn.3078678
Selle uurimuse eesmärk on võrrelda elusündmusi, mis tähistavad täiskasvanuks saamist
Prantsusmaal, Eestis ja Venemaal: lahkumist vanematekodust, haridustee lõpetamist, esimest
kooselu, esimest abielu ja esimest lapse sündi. Töös kasutati kolme riigi Generations and Gender
uuringu esimese laine andmeid ning järjestusanalüüsi meetodit. Teise demograafilise ülemineku
teooria kohaselt eeldas autor käsitletud elusündmuste järjestuse, ajastuse ja toimumise tempo
sarnastumist riikide vahel. Tulemused näitasid, et sündmuste järjestuse aeglane sarnastumine
toimub, kuid ajastus ja toimumise tempo ei lähene. Eesti ja Venemaa on sündmuste toimumise
ajastuse poolest üsna sarnased, kuid sündmuste toimumise tempo poolest on Eesti ja Prantsusmaa
sarnasemad. Vanus, mil Eestis ja Venemaal perekondi looma hakati, on nooremates andmestikuga
hõlmatud põlvkondades (1970ndatel sündinud) vähenenud, hoolimata hüpoteesist, et see peaks
kasvama. Nooremas põlvkonnas on aeg vanemate juurest lahkumise ja vanemaks saamise vahel
Prantsusmaal 5–7 aastat, Eestis 4–6 aastat ja Venemaal 2–3 aastat. Eestlaste sotsiodemograafiline
käitumine asetab nad Lääne-Euroopa ja Venemaa vahele. Kokkuvõttes kinnitab Prantsusmaa, Eesti
ja Venemaa võrdlus teise demograafilise ülemineku teooriat, kuid vaid osaliselt.
The aim of this study is to compare the sociodemographic events marking the transition to
adulthood in France, Estonia and Russia: first leaving parents, completion of education, first
partnership, first marriage and first childbirth. We used the first waves of the Generations and
Gender Survey for these three countries and an advanced method – Sequence Analysis. According
to the Second Demographic Transition Theory, we expected a convergence in the sequencing,
timing and tempo of the occurrence of target events. The results showed the slow convergence of
sequences, but not of timing and tempo. Estonia and Russia are still close in the timing of the
occurrence of events, but in tempo Estonia and France are more alike. The ages at which people
start families in Estonia and Russia have decreased in younger generations in comparison with older
ones, despite our expectation that they would increase. For the youngest generation (1970s), the
time between leaving parents and becoming a parent is 5-7 years in France, 4-6 years in Estonia and
2-3 years in Russia. The sociodemographic behaviour of Estonians clearly positions them between
Europe and Russia. Thus, the comparison of France, Estonia and Russia only partially confirms the
Second Demographic Transition Theory.
Pasteels, I., Lyssens-Danneboom, V., & Mortelmans, D. (2017). A life course perspective on
living apart together: Meaning and incidence across Europe. Social Indicators Research, 130,
799-817. https://doi.org/10.1007/s11205-015-1189-x
Perekonnavormide ja -suhete mitmekesisus on üks silmnähtavamaid demograafilisi muutusi
Euroopas viimastel aastakümnetel. Üks perevormidest, mis on nende muutuste käigus esile
kerkinud ja hiljuti nii ühiskonnas kui teaduses rohkem tähelepanu saanud, on lahuskooselu (living-
apart-together ehk LAT). Töös uuriti LAT-kooselude tähendust ja esinemissagedust Euroopas
elukaare vates. Viit muutujat (iseseisev elu vanematest eraldi, mitte kunagi partneriga koos elamine,
kavatsus tulevikus koos elada, vastaja vanus ja suhte kestus) kasutades tehti Generations and
Gender uuringu andmete alusel kümne riigi kohta klasteranalüüs. Tulemustes ilmnes neli
mittresidentse partnerluse tüüpi. Samuti selgus, et LAT-kooselude iseloomustamiseks piisab
kolmest näitajast: (1) lahuselava partneri olemasolu, (2) vastaja vanus ja (3) suhte kestus. Selliste
suhete klassifitseerimine erinevateks põhitüüpideks on lihtne, kui on teada vastaja vanus ja LAT-
suhte kestus.
The increased variability in family types and forms of relationships is the most apparent outcome of
family change in recent decades in Europe. One relationship that has emerged and recently become
more visible, both in society and in science, is a ‘nonresidential partnership’ termed living apart
together (LAT). We explore the meaning and incidence of LAT partnerships across Europe using a
life course perspective. Cluster analysis using five cluster variables (living independently from
parents, never having lived as a couple before, the intention to cohabit in the future, the age of the
respondents, and the duration of the relationship) was carried out on data from the Generations and
Gender Survey for ten countries. Four types of non-residential partnership across Europe are
revealed. From a measurement perspective, a simplified model provides empirical evidence that
three indicators are sufficient to detect and situate LAT relationships on a partnership continuum:
(1) having a nonresidential partner, (2) the age of the respondent, and (3) the duration of the LAT
relationship. Classifying relationships with a non-resident partner can be carried out efficiently if
information about the age of the respondent and the duration of the current LAT relationship is
available.
Puur, A., Rahnu, L., Abuladze, L., Sakkeus, L., & Zakharov, S. (2017). Childbearing among
first-and second-generation Russians in Estonia against the background of the sending and
host countries. Demographic research, 36, 1209-1254.
https://doi.org/10.4054/DemRes.2017.36.41
Suurenev kogum uurimusi käsitleb migrantide ja nende järeltulijate sündimussmustreid kaasaegses
Euroopas. Senised tööd käsitlevad peamiselt Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Euroopa maid, kuid vähem
teada migrantide sündimusest, kes on liikunud Ida-Euroopa riikide vahel. Käesoleva uurimuse
eesmärk on analüüsida esimese ja teise põlvkonna eestivenelaste sündimussmustreid, võrreldes neid
päritoluriigi (Venemaa) ja eestlastega. Analüüs tugineb Eesti ja Venemaa Generations and Gender
uuringutele. Töö hõlmab esimesi, teisi ja kolmandaid sünde, mille analüüsimiseks kasutatakse
propotsionaalse riski mudeleid. Eestivenelastest esimese põlve migrandid ilmutavad suuremat
sarnasust päritoluriigi, mitte Eesti elanikega, võrreldes eestlastega on neil väiksem tõenäosus saada
teine ja kolmas laps. See muster laieneb ka Venemaalt saabunute järeltulijatele. Samas eestivene
segavanemlus, õppimine eestikeelsetes koolides ja elukoht eestlaste ülekaaluga piirkonnas muudab
eestivenelaste sündimuskäitumise eestlaste omaga sarnaseks. Neid tulemusi saab seletada nii nii
kultuuri säilitamise kui kohanemise mehhanismide kaudu. Uuring näitab, et sõltuvalt päritolu- ja
sihtriikide sündimustaseme erinevustest võib sisseränne sündimust nii suurendada kui vähendada.
Arvestades lähteriikides toimuvat sündimuse vähenemist, võib selline olukord Euroopas tulevikus
senisest tavalisemaks muutuda.
An expanding literature documents the childbearing patterns of migrants and their descendants in
contemporary Europe. The existing evidence pertains mainly to the northern, western, and southern
regions of the continent, while less is known about the fertility of migrants who have moved
between the countries of Eastern Europe. The aim of this study is to examine the fertility patterns of
first- and second-generation Russians in Estonia, relative to the sending and host populations. The
study draws on the Estonian and Russian Generations and Gender Surveys. Proportional hazards
models are estimated for the transitions to first, second, and third births. Russian migrants in
Estonia exhibit greater similarity to the sending population, with a lower propensity for having a
second and third birth than the host population. This pattern extends to the descendants of migrants.
However, mixed Estonian-Russian parentage, enrolment in Estonian-language schools, and
residence among the host population are associated with the convergence of Russians’ childbearing
behaviour with the host-country patterns. The findings support the cultural maintenance and
adaptation perspectives; selectivity was found to be less important. The study focuses on a
previously under-researched context and underscores the importance of contextual factors in
shaping migrants’ fertility patterns. It raises the possibility that, depending on the childbearing
trends and levels among the sending and receiving populations, large-scale migration may reduce
rather than increase aggregate fertility in the host country. With the advancement of the fertility
transition in sending countries, this situation may become more common in Europe in the future.
Trimarchi, A., & Van Bavel, J. (2017). Education and the transition to fatherhood: The role of
selection into union. Demography, 54, 119-144. https://doi.org/10.1007/s13524-016-0533-3
Naiste puhul seostub on kõrgem haridustase kindlalt hilisema emadusega, kuid meeste puhul on
isaduse seos vähem selge ning ka kirjanduses ei ole selle kohta kindlat seisukohta. Autorid
väidavad, et meeste isakssaamise vanust puudutavate tulemuste kõikuvus tuleneb sellest, et eelnevat
valikuprotsessi koosellu astumisel on varasemates uuringutes eiratud. Autorid oletasid, et kooselu
alguse arvesta mise järel näitab meeste haridustase järjekindlat ja positiivset seost isadusega. Töös
on kasutatud 10 Euroopa riigi Generations and Gender uuringu andmeid, rakendades mitme
protsessi sündmusloolist analüüsi. Tulemused näitavad, et haridusel on tõepoolest positiivne mõju
isakssaamisele, kuid see toimub peamiselt partnerlussuhte kaudu. Selle protsessi arvestamata
jätmine viib meeste puhul hariduse tähtsuse olulise alahindamiseni.
Although advanced education has been found to be consistently associated with a later transition to
parenthood for women, findings about education and the transition to parenthood have been much
less consistent for men, and no stylized fact has emerged from the literature. We argue that the
inconsistency of findings for men is due to the fact that the selection process involved in union
formation has been disregarded in earlier studies. We hypothesize that men’s educational attainment
consistently and positively affects the transition to fatherhood via higher rates of union formation.
We apply multiprocess event-history analysis to data from the Generations and Gender Surveys for
10 European countries. Our results show indeed a consistent positive effect of education on the
transition to fatherhood, but it operates chiefly through selection into union. Failing to account for
this selection process leads to a major underestimation of the salience of education for the transition
to fatherhood.
Žilinčíková, Z. (2017). Do children matter for the stability of cohabitation? A cross-national
comparison. Population, 72(4), 649-670.
https://shs.cairn.info/journal-population-2017-4-page-649?lang=en
Abieluväliseid sünde käsitletakse riigiti erinevalt. Kuigi need on Euroopa riikides, sh Prantsusmaal,
sagedased – näiteks sündis 2016. aastal Prantsusmaal peaaegu 60% lastest vanematele, kes polnud
registreeritud abielus –, on need endiselt suhteliselt harvad riikides, kus lapsevanemaks saamise
normid eeldavad abielus olemist. Seetõttu on abieluväliselt koos elavate paaride osakaalud
Euroopas väga erinevad. Selles artiklis uurib autor vabakooselude lahkumineku riski võrreldes
abieludega. Kas laste olemasolu on kooselu stabiilsust suurendav tegur? Kui jah, siis kas see mõju
on tugevam vabaabielus olevatel paaridel või abielupaaridel? Kas mõju sõltub ka sellest, kui
levinud vabaabielu vastavas on riigis. Kasutades rahvusvahelise Generations and Gender uuringu
tagasivaatelisi andmeid, võrdleb autor lahkumineku riske eri tüüpi kooseludes, mis on moodustatud
alates 1990. aastatest 14 Euroopa riigis, sõltuvalt laste olemasolust. Töös ilmneb nii sarnasusi kui
erinevusi uuritavate riikide vahel.
Births outside marriage are considered differently from one country to another. While they are
frequent in certain European countries such as France, where almost 60% of the children born in
2016 had unmarried parents, they are still rare in others, where marital childbearing remains the
norm. For this reason, the landscape of unmarried cohabiting couples in Europe is highly diverse. In
this article, Zuzana Žilinčíková examines the risk of non-marital union dissolution in comparison
with marriage. Is the presence of children a stabilizing factor? If so, is the effect stronger for
cohabiting unions than for marriages? And does the impact differ according to the prevalence of
cohabitation in the country concerned? Using retrospective data from the international Generations
and Gender survey, the author compares the risk of dissolution of unions formed since the 1990s in
14 European countries by type of union and the presence or not of children. She reveals points of
convergence and divergence in conjugal behaviour between the different countries under study.
Andersson, G., Thomson, E., & Duntava, A. (2017). Life-table representations of family
dynamics in the 21st century. Demographic Research, 37, 1081-1230.
https://doi.org/10.4054/DemRes.2017.37.35
Varasemad ülevaatlikud pereprotsesside (kooselude moodustamine ja lagunemine, laste sünd)
alased võrdlused (Andersson & Philipov 2002) põhinesid 1990. aastatel kogutud andmestikel.
Käesolev artikkel toob käibesse pereprotsesside ajakohastatud info, mis põhineb Generations and
Gender uuringu ja teiste sarnaste uuringute andmetele 18 Euroopa riigist ja Ameerika
Ühendriikidest. Elutabelite meetodil kirjeldused naiste ja meeste pereloomest, kooselude püsivusest
nii täiskasvanute kui laste vaates näitavad peredünaamika suurt varieeruvust. Tulemused loovad
aluse edasisele põhjalikumale uurimistööle, mis peaks selgitama peredünaamika erinevuste
põhjuseid ja tagajärgi erinevates ühiskondades. Käesoleva artikli elektrooniline lisa on uus
väärtuslik allikas peredünaamika võrdlusteks 21. sajandi alguses.
A key resource for cross-national comparative research on family dynamics (Andersson & Philipov
2002) is seriously outdated. We provide an update of the life-table estimates by Andersson and
Philipov (2002) based on data from the Generations and Gender Surveys and other related surveys
in 18 countries across Europe and the United States. Life-table estimates of family formation of
women and men, union dynamics, and children’s experience of family disruption and family
formation demonstrate the degree of variation in family dynamics across countries. Our findings
provide the basis for more in-depth research on the causes and consequences of differences in
family dynamics across contexts. The Appendix of the current manuscript is a new resource for
comparative research on family dynamics in the early 21st century.