2021
Härkönen, J., Brons, M. D., & Dronkers, J. (2021). Family forerunners? Parental separation
and partnership formation in 16 countries. Journal of Marriage and Family, 83(1), 119-136.
https://doi.org/10.1111/jomf.12682
Töö eesmärk oli analüüsida vanemate lahutuse ja laste kooselu alustamise mustrite seoseid pikema
aja jooksul 16 riigis ning selgitada, kuidas neid seoseid mõjutavad kontekstuaalsed tegurid. Mitmed
uuringud on leidnud, et vanemate lahkuminek ennustab laste kõrgemaid vabaabielu määrasid ja
madalamaid abiellumismäärasid. Vähesed uuringud on neid seoseid analüüsinud pikema aja jooksul
või suurema hulga riikide lõikes ning üheski töös pole süstemaatiliselt uurinud, kas ka
kontekstuaalsed tegurid seda seost mõjutavad. Töös kasutati 138 739 naise ja mehe
retrospektiivseid kooselulugusid Generations and Gender uuringust ning Harmoniseeritud
Elulugude andmefailidest. Kuupõhiseid andmeid esimese kooselu alustamise kohta ning abielu
sõlmimise kohta analüüsiti elutabelite ja sündmuslooliste meetodite abil. Vanemate lahutuste ja
abielueelse kooselu levimust kasutati sündmusloolises analüüsis kontekstuaalsete mõõdikutena.
Vanemate lahutuse ja laste kooselu alustamise vaheline seos sõltus abielueelsete kooselude levikust
vanemate hulgas. Kõrgem vabakooselu esinemissagedus oli seotud nõrgema positiivse seosega
vanemate lahutuse ja laste vabakooselu vahel ning tugevama negatiivse seosega vanemate lahutuse
ja abielu vahel. Vanemate lahutuse ja laste kooselude seosed ei olnud nõrgemad, kui vanemate
lahutused olid sagedasemad. Lahutatud perede lapsed on olnud üheks oluliseks rühmaks, kes on
eest vedanud vabaabielude kasvu ja abielude vähenemise trendi.
To analyze the relationships between parental separation and partnership formation patterns across
16 countries and over time, and how the relationships are shaped by contextual factors. Several
studies have found that parental separation predicts higher rates of cohabitation and lower rates of
marriage. Few studies have analyzed these relationships over time or across countries, and none
have systematically analyzed whether they are moderated by contextual factors. Method:
Retrospective partnership histories on 138,739 women and men from the Generations and Gender
Survey and Harmonized Histories datafiles were used. Monthly data on entry into cohabitation or
marriage as the first coresidential union, and on entry into marriage were analyzed using life table
and event history techniques. The overall incidences of parental separation and of premarital
cohabitation were used as contextual-level measures in the event history analyses. The association
between parental separation and partnership formation was moderated by the spread of premarital
cohabitation. Higher incidence of cohabitation was associated with a weaker positive association
between parental separation and cohabitation, and a more negative association between parental
separation and marriage. The associations between parental separation and partnership formation
were not weaker when parental separation was more common. Conclusion: Children of divorce
have been among the forerunners of the increase in cohabitation and the retreat from marriage.
Koops, J. C., Liefbroer, A. C., & Gauthier, A. H. (2021). Having a child within a cohabiting
union in Europe and North America: What is the role of parents' socio‐economic status?.
Population, Space and Place, 27(6), e2434. https://doi.org/10.1002/psp.2434
Vanemate sotsiaalmajandusliku staatuse (SMS) ja kooselus või abielus lapse saamise tõenäosuse
seos varieerub riigiti märkimisväärselt. Varasemates uuringutes on seda variatsiooni seletatud nii
majandusliku halvemuse käsitluse ja teisele demograafilise ülemineku teooria argumentidega. Siiski
ei ole ükski varasem uuring otseselt võrrelnud mõlema käsitluse seletusvõimet selles küsimuses.
Käesolevas uuringus on sõnastatud hüpoteesid, mis võrdlevad majandusliku ebavõrdsuse ja pere
loomise normide mõju eelmainitud seosele. Hüpoteese testitakse 19 Euroopa ja Põhja-Ameerika
riigis, kasutades Generations and Gender uuringu andmeid ning lisaks veel nelja andmestikku.
Tulemused olid paremini kooskõlas teise demograafilise ülemineku teooria seisukohtadega.
Analüüsid näitavad, et ühiskondades, kus pere loomise normid on traditsioonilisemad, on madalama
SMS-iga naistel suurem tõenäosus saada laps kooselus, vähem traditsioonilistes ühiskondades aga
selliseid erinevusi ei leita. Majandusliku halvemuse käsitluse argumendid leidsid analüüsis vähem
toetust.
The link between parental socio-economic status (SES) and the likelihood of having a birth in
cohabitation or in marriage varies considerably across countries. Previous studies have referred to
the pattern of disadvantage perspective and the second demographic transition theory to explain this
cross-national variation. Yet no study has directly tested the explanatory power of both theories in
this context. In the current study, hypotheses are formulated about the influence of economic
inequality and norms regarding family formation on this relationship. The hypotheses are tested in
19 European and North American countries, using data of the Generations and Gender Survey and
four other datasets. The analyses show that in societies that have more traditional family formation
norms, women with lower parental SES are more likely to have a birth in cohabitation whereas such
differences are not found in less traditional societies. The influence of economic inequality is less
clear-cut.
Saar, E., & Helemäe, J. (2021). Inequality across three generations under pressure from
Sovietization policies: Forcing discontinuity between two generations to strengthen the impact
of grandparents. Comparative Sociology, 20(2), 255-282. https://doi.org/10.1163/15691330-
bja10032 Link to pdf file.
Artikkel uurib sovetiseerimispoliitika mõju haridusliku ebavõrdsuse taastootmisele Eestis üle mitme
põlvkonna. Eesti pakub hea võimaluse uurida hariduslikku ebavõrdusust läbi korduvate
režiimimuutuste tingimustes: üleminekul iseseisvast Eesti Vabariigist Nõukogude Eestisse ja sealt
edasi taasiseseisvunud Eestisse. Nõukogude ajal rakendati erinevaid meetmeid, sealhulgas
repressioone ja diskrimineerimist, et nõrgestada põlvkondadevahelist järjepidevust. 2004. aasta
Eesti Pere- ja sündimusuuringu retrospektiivsetel andmetel põhinev analüüs näitab, et
vanavanemate sõjaeelne sotsiaalne positsioon on seotud lapselaste kõrghariduse omandamisega. See
mõju vahendatakse ainult osaliselt vanemate põlvkonna kaudu. Üldiselt ei ole sovetiseerimine
vähendanud üle kahe- ja kolme põlvkonna toimuvat ebavõrdsuse taastootmist. Nõukogude aja
poliitikatega kaasnesid hoopis tagajärjed, mis soodustasid kolme põlvkonna lõikes eeliste
ülekandumist. Meie tulemused rõhutavad kontekstitundlikkuse ja mitme põlvkonna perspektiivi
tähtsust sotsiaalse kihistumise uurimisel.
This article explores the multigenerational impact of Sovietization policies on the reproduction of
educational inequalities in Estonia. Estonia provides an opportunity to assess the multigenerational
effect under conditions of regime changes after transitioning from the independent Estonian
Republic to Soviet Estonia and thence to the newly independent post-Soviet Estonia. During
Sovietization, a wide range of measures involving repressions and positive discrimination were
applied to abruptly hinder intergenerational continuity. Analysis based on retrospective data from
the Estonian Family and Fertility Survey 2004 indicates grandparents’ social positions are
associated with grandchildren’s attainment of higher education. Their influence is only partially
mediated through the parental generation. Overall, the Sovietization policies have not reduced either
the two or three-generational reproduction of inequality. Moreover, these policies produced
unintended consequences, facilitating the transmission of advantage in three generational
perspectives. Our findings argue in favour of the importance of contextual sensitivity and a
multigenerational perspective in research of social stratification.
Thomson, E., Dahlberg, J., & Svallfors, S. (2021). Childbearing across Partnerships in Europe
and the United States. Stockholm Research Reports in Demography. Preprint.
https://doi.org/10.17045/sthlmuni.14179967
Kooselude püsivuse vähenemine on toonud kaasa „mitmepartnerilise sündimuse“ kasvu ehk rohkem
kui ühe partneriga laste saamise suurenemise. Enamik uuringuid selle nähtuse kohta sisaldavad
mitmesugust kirjeldavat teavet, kus kogumite määratlemise viis ja mõõtmismeetod võivad
varieeruda. Käesolev uuring kasutab võrdlevaid andmeid ja ühtset mõõtmismeetodit, et pakkuda
kirjeldavat teavet laste saamise leviku kohta erinevates partnerlussuhetes 14 Euroopa riigis ja
Ameerika Ühendriikides. Kasutame Harmoneeritud Elulugude laste sünni ja kooselulugusid, millest
enamik põhineb Generations and Gender uuringutel. Iga lapse sünni puhul tuvastame, millises
partnerluses laps sündis, et määrata, kas vastajate lapsed on sündinud samas partnerluses või on
mõned lapsed sündinud erinevates partnerlussuhetes. Vanemate protsent, kellel on vähemalt kaks
last ja kes on saanud lapsi rohkem kui ühe partneriga, jääb vahemikku veidi üle 6% kuni üle 20%,
kusjuures emade protsent on veidi suurem kui isadel. Ootuspäraselt on see protsent kõrgem
vanematel, kellel on rohkem lapsi. Suurim tõenäosus mitmepartnerilise vanemluse tekkeks on
seotud teise lapse sünniga, eriti kui esimene laps sündis väljaspool kooselu.
Decreasing family stability has generated increases in “multipartner fertility” or having children
with more than one partner. Most studies of the phenomenon include descriptive information, but
vary in the way the population at risk is defined and sometimes in the measurement method. This
study uses comparable data and the same measurement method to generate descriptive information
about the prevalence of childbearing across partnerships in 14 European countries and the United
States. We use birth and union histories from the Harmonized Histories, most of which are based on
Generation and Gender Surveys. We identify the union spells in which each child is born to
determine whether all of the respondent’s children are born in the same union or some are born in
different union spells, the latter defined as childbearing with more than one partner. The percentage
of parents with at least two children, who have had children with more than one partner, ranges
from just over 6 % to over 20 %, with slightly higher percentages for mothers than fathers. As
expected, percentages are higher for parents with more children. Parents are most likely to make the
transition to multi-partner parenthood at the second birth, especially if the first birth occurs outside
a coresidential union. The estimates provide a basis for cross-national analyses of change and
variability in childbearing across partnerships.
Koops, J. C., Liefbroer, A. C., & Gauthier, A. H. (2021). Socio-economic differences in the
prevalence of single motherhood in North America and Europe. European Journal of
Population, 37(4), 825-849. https://doi.org/10.1007/s10680-021-09591-3
Uurimus keskendub vanemate sotsiaalmajandusliku staatuse (SMS) ja esimese lapse üksikemana
saamise vahelisele seosele ning ühiskondlike tegurite tuvastamisele, mis seda seost mõjutavad
Kasutatud on 18 Põhja-Ameerika ja Euroopa riigi andmeid. Varasemad uuringud on näidanud, et
üksikemadust esineb sagedamini madalama SMS naiste seas. See uurimus aitab selgitada, kas selle
juures on olulisem vanemate SMS-i erinevused väljaspool kooselu rasestumisel või erinevused
selles, kas pärast rasestumist alustatakse kooselu. Samuti analüüsitakse, kas kõnealuste seoste
riikidevahelisi erinevusi saab seletada erineva pereplaneerimisele juurdepääsuga, pere loomise
normidega või majandusliku ebavõrdsusega. Riikide lõikes leiti, et vanemliku SMS-i negatiivne
gradient mõjutab eelkõige üksikute naiste esmakordse raseduse kogemust. Negatiivne gradient oli
tugevam riikides, kus pereplaneerimisele oli parem juurdepääs. Mõnes riigis süvendas vanemliku
SMS negatiivset gradienti raseduse ajal ka asjaolu, et madalama SMS-iga naiste tõenäosus
rasestumise järel kooselu alustada oli väiksem. See ilmnes peamiselt ühiskondades, kus
abielunormid olid liberaalsemad. Tulemused viitavad sellele, et teatud arengud Lääne ühiskondades
võivad suurendada sotsiaalmajanduslikke erinevusi pere- ja sündimuskäitumises.
The study focuses on understanding the association between parental socio-economic status (SES)
and the likelihood of women experiencing a first birth while single, and identifying societal factors
that influence this association in 18 North American and European societies. Previous research has
shown that single motherhood occurs disproportionately among those from with lower a lower
parental SES. The study assesses whether this is caused by parental SES differences in the risk of
single women experiencing a first conception leading to a live birth or by parental SES differences
in how likely women are to enter a union during pregnancy. Additionally, an assessment is made of
whether cross-national differences in these associations can be explained by a country’s access to
family planning, norms regarding family formation, and economic inequality. Across countries, a
negative gradient of parental SES was found on the likelihood of single women to experience a first
pregnancy. The negative gradient was stronger in countries with better access to family planning. In
some countries, the negative gradient of parental SES was aggravated during pregnancy because
women from lower parental SES were less likely to enter a union. This was mostly found in
societies with less conservative norms regarding marriage. The results suggest that certain
developments in Western societies may increase socio-economic differentials in family
demography.
Kalmijn, M., & Leopold, T. (2021). A new look at the separation surge in Europe: Contrasting
adult and child perspectives. American Sociological Review, 86(1), 1-34.
https://doi.org/10.1177/0003122420973982
See uuring võrdleb täiskasvanute ja laste vaatenurki lahutusele ja lahkuminekutele. Kasutades
Harmoniseeritud Elulugude andmeid kaheksast Euroopa riigist, uurime lahutuse ja lahkumineku
riski täiskasvanute ning nende kooseludes sündinud laste vaatenurgast. Analüüs ühendab
täiskasvanute ja laste perspektiivi, võttes aluseks muutustele kooselukohortdid 1945–2005 ja uurib
lapsevanemaks olemise, hariduse ja (vanemate) lahkumineku seoseid. Tulemused näitavad, et
täiskasvanute ja laste kogemus erineb oluliselt. Esiteks, lahutuste ja lahkuminekute sagenemine
põlvkonnniti on täiskasvanute vaates suurem kui laste vaates. Teiseks, sotsiaalmajanduslik
ebavõrdsus lahutuse ja lahkumineku riskides suurenes lastel kiiremini kui täiskasvanutel. Mõlema
suundumuse puhul kasvavad erinevused täiskasvanute ja laste vaatenurkade vahel põlvkondade
lõikes, mis tuleneb lapsevanemaks olemise, hariduse ja lahkumineku vaheliste seose muutumisest
varasemast negatiivsemaks. Mitmes riigis on lahkuminekute sageduse tõusu mõju kõrgemalt haritud
paaride laste jaoks tühine.
This study contrasts adult and child perspectives on divorce and separation. Based on harmonized
retrospective life history data from eight European countries, we study the risk of divorce and
separation from the perspective of adult unions and the perspective of children born into these
unions. The analysis connects adult and child perspectives, focusing on union cohort changes (1945
to 2005) in the associations between parenthood, education, and (parental) separation. Our findings
show that trends differ substantially between adult and child perspectives. First, the cohort surge in
divorce and separation is stronger in adults than in children. Second, inequality in the risk of
divorce and separation grows faster in children than in adults. For both trends, disparities between
adult and child perspectives grow across cohorts due to increasingly negative associations between
parenthood, education, and separation. In several countries, the separation surge has been trivial for
children of higher-educated couples.
Quashie, N. T., Arpino, B., Antczak, R., & Mair, C. A. (2021). Childlessness and health among
older adults: Variation across five outcomes and 20 countries. The Journals of Gerontology:
Series B, 76(2), 348-359. https://doi.org/10.1093/geronb/gbz153
Ükski varasem uurimus pole teadaolevalt käsitlenud lastetuse ja tervise seost, kasutades nii suure
hulga riikide andmeid erinevate tervisetulemite kohta. Uurimus täiendab varasemat kirjandust,
uurides lastetuse (1 = lastetu, 0 = bioloogilise, kasu- või adopteeritud lapse vanem) ja tervise
vahelist seost 20 riigis ja viie tervisenäitaja põhjal. Tuginedes läbilõikelistele harmoneeritud
andmeteke tervise ja pensioniuuringutest Ameerika Ühendriikides (Health and Retirement Surveys,
HRS, 11. laine), Euroopas (SHARE, 4. ja 5. laine), Mehhikos (MHAS, 3. laine) ja Hiinas
(CHARLS, 2. laine), kasutame logistilise regressiooni mudeleid, et hinnata lastetuse ja tervise
(halvaks hinnatud tervis, vähemalt üks ADL piirang, vähemalt üks IADL piirang, vähemalt üks
krooniline haigus ja depressioon) vahelist seost 50-aastaste ja vanemate täiskasvanute seas 20 riigis
(N = 109 648). Tulemused viitavad seoste puudumisele lastetuse ja tervise vahel ning näitavad, et
lastetus võib olla seotud nii parema tervisega (nt Mehhiko, Ungari) kui halvema tervisega (nt
Austria, Eesti, Holland, Poola) sõltuvalt valitud tervisemõõdikust. Autorid arutlevad artiklis
lastetuse tähenduse üle riikide majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste erinevuste taustal,
sõnastades soovitusi vananemispoliitika ja edasiste uuringute jaoks.
No previous study to the best of our knowledge has examined the association between childlessness
and health using a wide range of countries and health outcomes. This study improves previous
literature by examining the relationship between “childlessness” (1 = childless for any reason, 0 =
parent of biological, step, or adopted child) and health across 20 countries and five health outcomes.
Drawing on cross-sectional harmonized data from the family of Health and Retirement Surveys
across the United States (HRS, Wave 11), Europe (SHARE, Waves 4 and 5), Mexico (MHAS,
Wave 3), and China (CHARLS, Wave 2), we use logistic regression models to estimate the
association between childlessness and poor health (poor self-rated health, 1 or more ADL
limitations, 1 or more IADL limitations, 1 or more chronic conditions, and depression) in a sample
of adults aged 50 and older across 20 countries (N = 109,648). Our results point to an absence of
associations between childlessness and health, and suggest that childlessness may be associated
with better (e.g., Mexico, Hungary) or worse health (e.g., Austria, Estonia, Netherlands, Poland) in
cer- tain contexts and for certain measures. Discussion: We discuss these findings in light of the
meaning of childlessness, as well as cross-national economic, social, and cultural contexts to
provide suggestions for aging policy and future research.
Brons, M. D., Liefbroer, A. C., & Ganzeboom, H. B. (2021). Parental socioeconomic status
and the timing of first marriage. Demographic Research, 45, 469-516.
https://doi.org/10.4054/DemRes.2021.45.15
Varasemad uuringud on näidanud, et kõrgema staatusega peredest pärit isikud abielluvad hiljem kui
madalama staatusega peredest pärit isikud. Samas on paljudes Lääne ühiskondades on muutunud
tavaliseks abielueelne kooselu. Kas see on muutnud vanemate sotsiaalmajandusliku staatuse (SMS)
ja abielu ajastuse vahelist seost? Töö eesmärk oli selgitada, kas vanemate SMS-i mõju laste esimese
abielu ajastamisele nõrgeneb pärast seda, kui abielule eelnev kooselu muutub tavapraktikaks.
Samuti uuritakse riikidevahelisi erinevusi vanemate SMS ja abielu ajastamise seoses osas enne ja
pärast vabakooselu laiemat levikut ning kas need erinevused sõltuvad riikide positsioonist selles
üldises käitumismuutuses. Rakendame diskreetse aja sündmusloolisi mudeleid ja metaanalüütilisi
meetodeid, kasutades andmeid 20 riigist. Riikidevaheliste erinevuste selgitamiseks koostasime
neljaastmelise kooseluprotsesside arengutüpoloogia. Enamikus riikides käib kõrgem vanemate SMS
kaasas hilisema abiellumisega. Kuid vanemate SMS-i mõju abielu ajastamisele nõrgeneb
märkimisväärselt pärast seda, kui noored täiskasvanud hakkavad laiemalt praktiseerima
vabakooselu. Vanemate SMS ja abielu ajastamise seose tugevus varieerub riigiti märkimisväärselt.
kuid seda varieeruvust ei selgita asjaolu, millises kooseluarengu etapis riigid on.
Previous research has shown that individuals from high-status families enter marriage later than
those from low-status families. However, in many Western societies, it has become common to
cohabit prior to marriage. Does this change the link between parental socioeconomic status (SES)
and marriage timing? This study examines to what extent the impact of parental SES on the timing
of first marriage weakens after young adults start a cohabiting union. It also examines cross-
national variation in the link between parental SES and marriage timing before and after young
adults cohabit and whether this variation depends on countries’ position in the cohabitation
transition. We apply discrete-time hazard models and meta-analytical tools using data from 20
Western countries. To examine whether the cohabitation stage of countries explains country
differences, we construct a four-stage cohabitation typology. In most countries, higher parental SES
results in later entry into marriage. The impact of parental SES on marriage timing weakens
considerably after young adults entered a cohabiting union. Substantial cross-national variation is
found in the strength of the link between parental SES and marriage timing. However, this variation
cannot be explained by the cohabitation stage countries are in.